Hej
No ma ei usugi et enam keegi minu seda blogi loeb siin...aga mõtlesin, et noh jätan need viimased kolm kuud vahele ja alustan väikeste sisekannetega. JA kirjutangi siis iseendale!:D
Ega siin ei olegi eriti midagi kirjutada, kui ,et meil käib suur pulmade valmistamine ja iga pisi asja pärast suuuuuur arutamine jne! Mina koolis ja tööl ja igal ühtul üks suuur suuur õppimine ja esseede kirjutamine! Ja Henrikul ka kiired ajad praegu tööl! Suht rutiine elu:D:D
Aga kevad tuleb juba siia. Pargis kus töötan hakkavad lilled vaikselt välja tulema ( lumikellukesed ja ülased) nii ilus ja värske...ja MÄRG!:)
Reedel käisin jälle Greetel külas. Nad on nii ilusa ridaelamu saanud. Ja hirmus tore on ikka eesti keelt rääkida. Kuigi pean au andma oma vanematele, et nad nii usinasti on hakanud Skype kasutama. Nii tore on nii ja maksma ei pea mitte midagi. Aga siis Greete juures hoidsin väikset louiset ja see oli hirmus armas, sest saan tema ristiemaks kahe nädala pärast! Nii, et mul on siis 3 imeilusat ristitütart varsti!:) väga väga tore!
Ja siis laulsime LAuraga taani laste laule....olen need õppinud tööl lastega laulurühma tehes ja Laura lasteaias!
Eile käisime ilus ilma puhul HEnrikuga pargis jalutamas. See oli kift, sest suutsin HEnrikule näidata selliseid kohti pargis kus tema veel käinud ei olnud! Ja kuigi on ikka veel lumi rohu peal siis vaikselt põõsaste all on näha kevadlilli ja rohi paistab lume alt ka roheline. Päike soojendas nii mõnusalt põski ja ju sellepärast oli terve park ka inimesi täis, et see oli üle tüki aja üks päiksepaisteline päev!
Tavaliselt käime me Frederiksbergi kirikus see on u 7-10 min jalutamist meie kodust. Täna magasime aga sisse ja otsustasime, et lähme siia meie maja ees asuvasse kirikusse. See on ikka hirmus tore, et kui kuuled, et kirikukellad helisevad siis viskad jaki peale ja jooksed. Nii me siis jooksimegi kirikusse täna hommikul....täiesti erinev võrreldes HAgeriga ikka..
Nüüd Henrik teeb meile süüa ja mina peaks tegelikult õppima kuna mul on jälle eksam tulemas järgmine nädal.
Kallid teile kõigile...
igatsen ka..
Kati
Sunday, 14 March 2010
Thursday, 4 February 2010
Kaere hele!
Niisiis ma tean, et paljud ootavad siin uusi sissekandeid. Olen lihtsalt väga laisk olnud Jaanuari alguses kui aega oli rohkem ja nüüd ei ole üldse aega, et siia kirjutada.
Aga luban, et järgmine nädal kui eksam on möödas kirjutan siia ilusalt ja pikalt!
Muidu elan hästi ja iga päev armastan Kopenhaagenit enam. Kuigi lumega nad siin ei tule veel hästi toime....aga noh küll nad ka õpivad!:)
Kallistan ja igatsen,
Kati
PS: Tuleme Eestisse 18.veebruaril. Kahjuks on meil suht tihe programm siis...aga pühapäeval kirikus saab meid ikka näha!
Kys og knus! Fra Kati
Niisiis ma tean, et paljud ootavad siin uusi sissekandeid. Olen lihtsalt väga laisk olnud Jaanuari alguses kui aega oli rohkem ja nüüd ei ole üldse aega, et siia kirjutada.
Aga luban, et järgmine nädal kui eksam on möödas kirjutan siia ilusalt ja pikalt!
Muidu elan hästi ja iga päev armastan Kopenhaagenit enam. Kuigi lumega nad siin ei tule veel hästi toime....aga noh küll nad ka õpivad!:)
Kallistan ja igatsen,
Kati
PS: Tuleme Eestisse 18.veebruaril. Kahjuks on meil suht tihe programm siis...aga pühapäeval kirikus saab meid ikka näha!
Kys og knus! Fra Kati
Tuesday, 15 December 2009
Kaere hele!
Niisiis on täna jälle ilusti 2 nädalat nagu lupsti mööda läinud ja ma ei saa aru kuidas.
Hakkan jälle algusest peale, et kõik ikka saaks ära räägitud.
neljapäeval ehk siis 3dal käisin Gretel ja Danil külas Vodinborgis. Käisin pisikest Louiset vaatamas. Ja lihtsalt Gretega jutustamas.Jälle super ilus laps neil.
Jõudsime kuskil 11 sinna ja kui kell 3 Henrikul koosolek lõppes lõpetasime meie ka oma jutustamise. Ehk siis ma usun, et hingasime ka üle mitme tunni esimest korda. No mul oli ju nii palju positiivseid uudiseid rääkida ja Gretel oma sünnitus muljeid jagada:D:D. Nii tore on alati seal olla...sest Grete on siin mulle kui Taani vanem õde: annab nõu ja kuulab. Noh nagu Siku Eestis";).
kahjuks seekord ei saanud me aga õhtusöögile jääda ja pidime kiirustama tagasi Kopenhaagenisse.
Igal juhul viimane kord arvasin, et lähen juba reedel s.o. 4.12 tööle, Aga asjad nii lihtsalt ei läinud. Nimelt siis käisin vaid kohtumas kõige suurema bossiga, kes siis reguleerib nende mänguväljakute tööd Kopenhaageni omavalitsuse all. Jällegi imetore pärastlõuna oli. Jutustasime ja pidin endast rääkima ja Eestist ja kõik mis seal teinud olen. Aga täitsa tore naine oli ja ega ärevust väga enam ei olnud, sest olin juba töö saanud.
Nii ma siis ootasin kuni järgmise neljapäevani, et millal saan alustada, sest Hanne-Lyse ( mänguplatsi juhataja) pidi helistama esmaspäeval ja andma teada. Aga lõpuks kannatus katkes ja helistasin ise. Siis tuli välja, et ta oli olnud konverentsil ( mitte kliimakonverentsil):) ja ei saanud teatada mulle.
Õhtul oli meil kooriga Evelin Serti ( kes teab) juures jõuluistumine. See oli ka väga tore, Sai Eesti keelt rääkida palju jälle ja süüa igasugu häid asju. Mina tegin siis oma piparkoogitainast piparkooke. Muide see tainas tuli päris hea ja päris õiget värvi ja noh tundub vähemalt maiste järgi piparkoogi tainas olevat.
Olen nüüd palju küpsetanud ja igale poole, sest noh ise ma eriti piparkooke ei söö ja noh palju see Henrik ikka sööb neid. Aga ta on nii toetav, et ta lihtsalt sellepärast sööb neid vist, et mulle head meelt teha!;)
Aga noh seni pole keegi veel ära surnud ja mõned on ka kiitnud. Henrikul käib see päkapiku mäng ikka töö juures. Siis ühel päeval viis ta ka päkapikuna piparkooke karbi sees kingiks.
laupäeval 5.12 käisime Henriku ristiema sünnipäeval. ta sai 85! Ja minge metsa mis moodi see naine elab. Ta on endine jurist ja elu aeg elanud üksi. Nüüd mõned aastad tagasi tekkis talle ka sõber, kes on sama vana ja lesk. Nad on niiii armsad koos.
Igal juhul.....elab ta siis Kopenhaagenis Österborgis merele vaatega korteris. Korter on u 200 ruutmeetrit. 7 tuba. Vanas u 150 aasta vanuses majas. Kõrged laed, suured aknad ja mega suured toad. Kunagi tema vanematel olid seal ka teenijad! Isegi teenijatüdruku tuba on alles. Sünnipäevale oli umbes 20 inimest oli kutsutud. Selline tunne oli, et olime kuskil mõisas. Sest nii palju vaba ruumi oli.
Aga see naine on kõige armsam naine maa muna peal. Rõõmus ja elav. Ta ise võttis mul käest kinni ja näitas oma korterit. Hea, et ta ikka näitas ise mulle seda, sest ma ise eksisin seal koguaeg ära. Vetsu ei julgenud minna, sest ma ei teadnud kuidas tagasi tulla!:)
Aga see oli selline vastuvõtt, et kestis paar tundi ja siis inimesed läksid laiali. Sõime sellist šokolaadi torti, et hoia ja keela! SUPER lihtsalt.
Aa enne sünnipäeva käisime veel koos ema ja HEnrikuga jälle Lyngbys jõuluturul. Aga ega me palju ikka midagi ei ostnud! Ühe käsitsi valmistatud klaasist tähe meie tulevase kuuse otsa.
Eelmine nädal olin ikka mega tubli. Käisin üle päeva trennis ja ühel päeval kõndisin linna jalgsi ja käisin kõik poed läbi ning otsisin jõulukinke. Terve linn on täitsa tagurpidi keeratud seoses selle Kliima konvertentsiga. Metrood on täis välismaalasi, kes on eksinud või ei tea mis peatuses maha minna.
Laupäeval olime kutsutud jälle Johani (Henriku sõber ja ristipoja isa). juurde jõululõunale/õhtusöögile. meid oli kokku kuskil 20 inimest. Igaüks pidi midagi kaasa tooma. Meie tõime pasteeti ja seeni. Jälle mega maistev oli. Kuigi natuke ebatavaline. Sõime palju kala. Mis oli väga väga maitsev muidugi.
Viisime neile ka piparkooke kingiks. Inuk ( Henriku ristipoeg) sõi ainult neid. Mul oli kohe kerge tunne. Sain natsa + punkte vähemalt. Muidu ta alati nii võõrastab. Henrik isegi sai pildi meist kahest. ( Mina+ Inuk).
Seal mängisime sellist ägedat kingisaamis mängu. Et iga üks paneb omatoodud pakitud kingi lauale. Ja siis hakatakse täringuid veeretama korda mööda. See kes saab nr 6 saab endale kingi valida laualt. Ja võib juhtuda, et sa ei saa midagi või siis saad lausa 3. Kui kõik kingid on laua pealt otsa saanud siis mängitakse u viis minutit edasi, ja siis võid hakata varastama teiste käest kinke. Iga kord kui nr 6 saad.
See oli v'ga naljakas. ja lõpuks lõppes mäng nii, et mina sain 2 kinki ja Henrik ei saanud midagi. Aga võin öelda, et kingid ei olnud erit väärtuslikud. Sain ühe vanema vaasi ( vist arvatavasti kasutatud) ja mingi õudsa muusikaga plaadi:D:D. Nii, et Henrik ei olnud väga õnnetu, et tema midagi ei saanud. Sest teistel olid u samad kingitused:)
Niisiis täna käisin tööl.
Einoh....mulle meeldib. Ei saa kurta kui töö ajast u 3h teen tööd ja üle jäänud aja vaatan aknast välja kuidas lapsed õues mängivad. :D:D
Ei tegelt see oli alles esimene päev. ja kindlsti läheb ka keerulisemaks. Ja keele õpe veel juurde. Aga tore päev oli. Palju lapsi hommikul rühmatundides.
Kõige parem osa päevast oli täna kui pealelõunat panime jõulumuusika mängima ja istusime ja jutustasime ( taani keeles):D:D Ja siis hakkas laia paksu lund sadama. Esimest korda sellel aastal tuli selline jõulutunne peale! Super äge oli.
See mänguväljak asub ühes suures pargis. Ja siis käisime veel Hanne-lysega tutvumas pargi töötajatega, kes hoolitsevad pargi eest. Ehk siis pargivaht ja mõned mehed veel. Nad olid ka nii toredad ja rõõmsad. Muide istutasid tulbi sibulaid. ;)
Siis nägin veel täna demonstrtsiooni meie pargi juurest mööda minemast. Terve päev oli helikopter pargi kohal ja valvas. U 500 inimest kõndis meist mööda ja lõpuks u 10 politsei autot. Õnneks oli kõik rahulik.
vot nii, sai vist jälle ülevaade tehtud.
Ega ma ei ole kindel, kas jõuan enne jõule siia enam kirjutada...sest reedel lähme Henrikuga Saksamaale jõuluturge vaatama ja natuke ennast ( rohkem Henrikut) tuulutama. Ja siis on juba kohe kohe jõulud ja juba tulemegi Eestisse.
Igal juhul....kallistan kõiki ja kohtume Eesis eks!
Olge hoitud,
Kati ( Henrik tervitab ka):D
Niisiis on täna jälle ilusti 2 nädalat nagu lupsti mööda läinud ja ma ei saa aru kuidas.
Hakkan jälle algusest peale, et kõik ikka saaks ära räägitud.
neljapäeval ehk siis 3dal käisin Gretel ja Danil külas Vodinborgis. Käisin pisikest Louiset vaatamas. Ja lihtsalt Gretega jutustamas.Jälle super ilus laps neil.
Jõudsime kuskil 11 sinna ja kui kell 3 Henrikul koosolek lõppes lõpetasime meie ka oma jutustamise. Ehk siis ma usun, et hingasime ka üle mitme tunni esimest korda. No mul oli ju nii palju positiivseid uudiseid rääkida ja Gretel oma sünnitus muljeid jagada:D:D. Nii tore on alati seal olla...sest Grete on siin mulle kui Taani vanem õde: annab nõu ja kuulab. Noh nagu Siku Eestis";).
kahjuks seekord ei saanud me aga õhtusöögile jääda ja pidime kiirustama tagasi Kopenhaagenisse.
Igal juhul viimane kord arvasin, et lähen juba reedel s.o. 4.12 tööle, Aga asjad nii lihtsalt ei läinud. Nimelt siis käisin vaid kohtumas kõige suurema bossiga, kes siis reguleerib nende mänguväljakute tööd Kopenhaageni omavalitsuse all. Jällegi imetore pärastlõuna oli. Jutustasime ja pidin endast rääkima ja Eestist ja kõik mis seal teinud olen. Aga täitsa tore naine oli ja ega ärevust väga enam ei olnud, sest olin juba töö saanud.
Nii ma siis ootasin kuni järgmise neljapäevani, et millal saan alustada, sest Hanne-Lyse ( mänguplatsi juhataja) pidi helistama esmaspäeval ja andma teada. Aga lõpuks kannatus katkes ja helistasin ise. Siis tuli välja, et ta oli olnud konverentsil ( mitte kliimakonverentsil):) ja ei saanud teatada mulle.
Õhtul oli meil kooriga Evelin Serti ( kes teab) juures jõuluistumine. See oli ka väga tore, Sai Eesti keelt rääkida palju jälle ja süüa igasugu häid asju. Mina tegin siis oma piparkoogitainast piparkooke. Muide see tainas tuli päris hea ja päris õiget värvi ja noh tundub vähemalt maiste järgi piparkoogi tainas olevat.
Olen nüüd palju küpsetanud ja igale poole, sest noh ise ma eriti piparkooke ei söö ja noh palju see Henrik ikka sööb neid. Aga ta on nii toetav, et ta lihtsalt sellepärast sööb neid vist, et mulle head meelt teha!;)
Aga noh seni pole keegi veel ära surnud ja mõned on ka kiitnud. Henrikul käib see päkapiku mäng ikka töö juures. Siis ühel päeval viis ta ka päkapikuna piparkooke karbi sees kingiks.
laupäeval 5.12 käisime Henriku ristiema sünnipäeval. ta sai 85! Ja minge metsa mis moodi see naine elab. Ta on endine jurist ja elu aeg elanud üksi. Nüüd mõned aastad tagasi tekkis talle ka sõber, kes on sama vana ja lesk. Nad on niiii armsad koos.
Igal juhul.....elab ta siis Kopenhaagenis Österborgis merele vaatega korteris. Korter on u 200 ruutmeetrit. 7 tuba. Vanas u 150 aasta vanuses majas. Kõrged laed, suured aknad ja mega suured toad. Kunagi tema vanematel olid seal ka teenijad! Isegi teenijatüdruku tuba on alles. Sünnipäevale oli umbes 20 inimest oli kutsutud. Selline tunne oli, et olime kuskil mõisas. Sest nii palju vaba ruumi oli.
Aga see naine on kõige armsam naine maa muna peal. Rõõmus ja elav. Ta ise võttis mul käest kinni ja näitas oma korterit. Hea, et ta ikka näitas ise mulle seda, sest ma ise eksisin seal koguaeg ära. Vetsu ei julgenud minna, sest ma ei teadnud kuidas tagasi tulla!:)
Aga see oli selline vastuvõtt, et kestis paar tundi ja siis inimesed läksid laiali. Sõime sellist šokolaadi torti, et hoia ja keela! SUPER lihtsalt.
Aa enne sünnipäeva käisime veel koos ema ja HEnrikuga jälle Lyngbys jõuluturul. Aga ega me palju ikka midagi ei ostnud! Ühe käsitsi valmistatud klaasist tähe meie tulevase kuuse otsa.
Eelmine nädal olin ikka mega tubli. Käisin üle päeva trennis ja ühel päeval kõndisin linna jalgsi ja käisin kõik poed läbi ning otsisin jõulukinke. Terve linn on täitsa tagurpidi keeratud seoses selle Kliima konvertentsiga. Metrood on täis välismaalasi, kes on eksinud või ei tea mis peatuses maha minna.
Laupäeval olime kutsutud jälle Johani (Henriku sõber ja ristipoja isa). juurde jõululõunale/õhtusöögile. meid oli kokku kuskil 20 inimest. Igaüks pidi midagi kaasa tooma. Meie tõime pasteeti ja seeni. Jälle mega maistev oli. Kuigi natuke ebatavaline. Sõime palju kala. Mis oli väga väga maitsev muidugi.
Viisime neile ka piparkooke kingiks. Inuk ( Henriku ristipoeg) sõi ainult neid. Mul oli kohe kerge tunne. Sain natsa + punkte vähemalt. Muidu ta alati nii võõrastab. Henrik isegi sai pildi meist kahest. ( Mina+ Inuk).
Seal mängisime sellist ägedat kingisaamis mängu. Et iga üks paneb omatoodud pakitud kingi lauale. Ja siis hakatakse täringuid veeretama korda mööda. See kes saab nr 6 saab endale kingi valida laualt. Ja võib juhtuda, et sa ei saa midagi või siis saad lausa 3. Kui kõik kingid on laua pealt otsa saanud siis mängitakse u viis minutit edasi, ja siis võid hakata varastama teiste käest kinke. Iga kord kui nr 6 saad.
See oli v'ga naljakas. ja lõpuks lõppes mäng nii, et mina sain 2 kinki ja Henrik ei saanud midagi. Aga võin öelda, et kingid ei olnud erit väärtuslikud. Sain ühe vanema vaasi ( vist arvatavasti kasutatud) ja mingi õudsa muusikaga plaadi:D:D. Nii, et Henrik ei olnud väga õnnetu, et tema midagi ei saanud. Sest teistel olid u samad kingitused:)
Niisiis täna käisin tööl.
Einoh....mulle meeldib. Ei saa kurta kui töö ajast u 3h teen tööd ja üle jäänud aja vaatan aknast välja kuidas lapsed õues mängivad. :D:D
Ei tegelt see oli alles esimene päev. ja kindlsti läheb ka keerulisemaks. Ja keele õpe veel juurde. Aga tore päev oli. Palju lapsi hommikul rühmatundides.
Kõige parem osa päevast oli täna kui pealelõunat panime jõulumuusika mängima ja istusime ja jutustasime ( taani keeles):D:D Ja siis hakkas laia paksu lund sadama. Esimest korda sellel aastal tuli selline jõulutunne peale! Super äge oli.
See mänguväljak asub ühes suures pargis. Ja siis käisime veel Hanne-lysega tutvumas pargi töötajatega, kes hoolitsevad pargi eest. Ehk siis pargivaht ja mõned mehed veel. Nad olid ka nii toredad ja rõõmsad. Muide istutasid tulbi sibulaid. ;)
Siis nägin veel täna demonstrtsiooni meie pargi juurest mööda minemast. Terve päev oli helikopter pargi kohal ja valvas. U 500 inimest kõndis meist mööda ja lõpuks u 10 politsei autot. Õnneks oli kõik rahulik.
vot nii, sai vist jälle ülevaade tehtud.
Ega ma ei ole kindel, kas jõuan enne jõule siia enam kirjutada...sest reedel lähme Henrikuga Saksamaale jõuluturge vaatama ja natuke ennast ( rohkem Henrikut) tuulutama. Ja siis on juba kohe kohe jõulud ja juba tulemegi Eestisse.
Igal juhul....kallistan kõiki ja kohtume Eesis eks!
Olge hoitud,
Kati ( Henrik tervitab ka):D
Tuesday, 1 December 2009
Lastemänguväljak, Pood ''Moskva'' ja vanaisa, kes ei armasta salatit:
Tsauka sõbrad,
Niisiis on jälle kaks nädalat peaaegu mööda läinud ja ei ole midagi jõudnud kirjutada.
Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Üritan nüüd algusest peale nii palju meelde tuletada kui võimalik.
Viimane kord oli siis kui Henrik oli jälle läinud seminarile paarika päevaks. Laupäeval peale seda kui Henrik tagasi oli tulnud läksime Henriku ema Birte juurde. Teda ise kodus ei olnud, sest ta oli nädalvahetuseks sõinud Norra. Kell 12 avatakse väike putka meie lähedal raekoja kõrval, kust saab osta värskeid juur ja puuvilju. Üritame alati sealt midagi osta, sest need on küige tervislikumad mis siit saada võib. Peale seda sõitsimegi siis ema juurde. Käisime veel IKeas ja paaris muus kohas kuna need jäävad teele ning siis jõudsimegi kohale. Enne ema maja juurde jõudmist nägin juba eemalt, et üks tüdruk on tee peal ja lühikeste riietega. VAid T-särgi ja lühikeste pükstega. Sõitsime temast mööda ja oli näha, et ta näost, et ta on täiesti paanikas. Parkisime auto ema maja ette ja ütlesin HEnrikule, et mine küsi ks ta vajab abi, sest oli näha, et midagi oli korrast ära. HEnrik alguses kahtles, aga lõpuks läks küsima. Ma ei saanud ju midagi aru, sest nad rääksid Taani keeles, aga ta andsi mulle märku, et läheb sisse. Tüdruk jäi ikka ootama välja. Siis läksin ma ka tema juurde ja küsisin, mis oli juhtunud. TA arvas, et ta isa oli saanud südamerabanduse. JA ta ootas kiirabi väljas. Jäin õue tüdruku juurde ja ootama kiirabi ka. Sellistel hetkedel isegi minut tundub nagu 1h. Üks naaber tuli veel ka appi. Tuli välja, et ta oli arst. Ootasime pea 15 min kiirabi. See on pikk aeg kui inimesel üldse pulsi ei ole.
Me ei tea siiamaani kuidas see asi lõppes. me lahkusime kui kiirabi tuli, kuid see arst kes tuli ka appi ütles tüdrukule, et see asi tundus väga halb olevat.
Kiirabi oli seal vähemalt pool tunfi või rohkem. ei tea kas seegi on hea märk või halb??
Igal juhul oli meil tuju päris kurb ja kuidagi ei olnud enam tahtmist minna metsa jalutama ja jõulukaunistusi korjama.
Jäimegi siis koju ja valmistasime õhtusöögi ning pesime pesu. Jäime ööseks sinna. Tegime kaminasse tule ja panime küünlad põlema ja palvetasime, et kõik läheks ikka hästi.
Järgmine päev läksime jalutama metsa. See oli niiiiiiiii ilus. Korjasime käbisid ja sammalt ja tammetõrusid. Oli selline natsa seenevihmane. Aga nii tore oli lihtsalt jalutada. See piirkond kus ema elab on väga vana ja seal on nii palju toredaid vanu maju! Meeletult ilus!
Õhtul jõudsime koju ja hakkasime vaikselt ka kodu kaunistama. Aga väga vähe,sest üks nädal oli veel advendini aega.
Siis esmaspäeval Henrik sõitis jälle kahepäevasele seminarile ja arvake ära mida mina tegema hakkasin???
MUIDUGI jõulukaunitusi. Pärgasid ja küünalde ümber kaunistusi. Väga põnev, sest eelmine aasta ei teinud ma eriti midagi, ja see võttis mul ikka päris kaua aega, et kõik valmis teha, sest noh natuke roostes olen ka.
Kolmapäeval oli siis mul töö intervjuu. Oli närvis ja ärevil enne kodus, et Henrik otsustas kaasa tulla. Läksime koos parki ja ma ikka lõpuks läksin ise intervjuule.:)HEnrik ootas kannatlikult pargis, jalutas ringi ning usun, et pabistas kaasa. Aga tööintervjuu läks väga hästi. See kestis natuke üle tunni, aga meil oli tore. Jõime teed ja lihtsalt jutustasime kolmekesi. Närv kadus umbes poole intervjuu pealt! NAd on tõesti väga toredad seal. Ja ette rutates võin täna öelda, et sain selle töökoha:D:D:D:D:D Ma lihtsalt ei saa enam õnnelikum olla! 106 tahtjat, 9 kutsuti intervjuule ja 1 sai koha!:) Ei jõua reedet ära oodata kui saab hakata normaalset tööinimese elu elama!:) Aitäh kõikidele palvete ja pöidlahoidmiste eest.
Peale intervjuud olime nii rõõmsad, sest mulle tundus, et see läks hästi. Ja siis jalutasime metroo peatusesse, ja tee peale jäi meile MOSKVA pood. Läksime sisse ja kujutate ette nad müüvad seal kohukesi ja tatart ja manna ja kõike asju mida meil ka poes on leida. Ainuke vahe, et neil on venemaalt need sisse toodud. Nii kift ja loomulikult ostsime siis kohukesi sealt. Tore, mõõd kui tuleb isu peale saan minna ja osta, ei pea ootama, et keegi Eestist tuleks ja tooks või millal ise eestisse saan.
Muidu ikka terve eelmise nädala kaunistasin kodu, käisin trennis ja valmistasin õhtusööke. Reedel tegin sellise hunniku pannkooke, et oleks võinud kogu maja sööma kutsuda. See arvestamine kahele ei tule veel nii hästi välja.
LAupäeval käisime jälle värskeid juur ja puuvilju ostmas ja pidime sõitma Lyngbysse ( väike linnaosa, mis asub päris ema lähedal) jõuluturule. Sõitsime enne toidupoest läbi, et osta õhtusööki endale. Seal kohtusime selle poe direktoiga, ja loomulikult kutsuti meid kohvile. Viimasel ajal ei saa kuskil toidupoes käija koos Henrikuga, sest meid kutsutakse kohvile või kõigil on mingeid jutte rääkida ja väga väga pikalt:)
Aga siis lõpuks jõudsime ikka Lyngbysse. Seal oli niiiii ilus Jõuluturg vanas vesiveskis. Nii palju ilusaid asju, et HEnrik lubas, et lähme järgmine laupäev tagasi. Pärast seda sõitsime ema juurde teed jooma.
Õhtul läksime Henriku sõbra juurde, kelle poeg on Henriku ristilaps. Nad ostsid kevadel uue maja, ja nüüd neil sai köök valmis ja nad saavad kutsuda külalisi jälle. TA naine on super kokk. Gröönimaalt pärit ja uskumatu mis toite ta valmistab. Sõime alustuseks vaalasuppi:P Palun väga! Väga maitsev oli aga vaal ise ei maitsenud väga hästi.
IStusin kõrvuti ühe mehega Norrast ja me rääkisime ikka kõigest ja väga tore ja naljakas oli. Ta oli väga humoorikas mees. Ja lõpuks tuli välja, et lapsepõlves oli ta Bardi naise Kjersti mängukaaslane. NAd olid naabrid. Saate aru kui väike ikka maailma on?? Uskumatu.
Õhtul mänisime veel wii-d. See on selline interaktiivne telekamäng. VÄGA VÄGA naljakas ja väga tore ajaviide koos sõpradega veeta. SUPER!!!!
Pühapäeval oli mul siis esimene kontsert kopenhaageni Eesti kooriga. Eesti kodul oli esimesel advendil jõululõuna. Isegi jõuluvana tuli ja lapsed said kingitusi. Kokku oli inimesi u 70 kuigi oodati vähemalt 100 inimest. Oli tore näha kõiki neid eestlasi ja rääkida ja tutvuda! Koor esines hästi. HEnrik ja Birte olid ka seal. Birte juba oktoobris küsis, kus meid vaatama saks tulla ja nüüd lõpuks oli ka võimalus.
õhtul läksimegi Birte juurde esimest adventi veetma koos vanaisa ja onuga. Õhtu oli tore ja meeldiv. Sõime pasteeti. See on väga suur traditsioon siin jälle süüa jõuluajal sooja ahjus tehtud pasteeti. Väga maistev oli. JA eriti hea ka salat. Aga vanaisale ei meeldi üldse süüa midagi rohelist. Aga kuna ta tütar ikka natuke sunnib teda siis ta alati võtab kaks kõige pisemat salti lehte. urgitsdeb need taldrikule ja on ülimatl rahul endaga! Seda on alati nii naljakas vaadata kui das ta üritab vastu hakata ja lõoetab kahe väikese salatilehega taldrikult. Aga ärge lootkegi, et ta tomateid ja oliive sööb! Iial!:D:DSamas on ta üks tore ja tark vanapapi, kes ei jõua ära oodata kui meid jälle näeb!
Eile siis sain telefoni kõne sealt lastemängu väljakult kuhu lähen tööle, et nad valisid minu. Oleks te näinud mida ma siin kodus tegin peale seda telefoni kõnet. Tegin sellist happy tantsu!!!!et vähe pole!
Nüüd on esimene detsember ja meil igal juhul jõuluinglid lendavad nii,et vähe ei ole. Ja üritan täna valmis meisterdada oma esimese piparkoogi taina. Loodan, et leian lõpuks ka piparkoogi vormid kuskilt poest. Neid tõesti on väga raske saada siin:DAga ma ei anna alla!
Olge hoitud!
JA uudiseid nagu lastesünnid ja kihlumised ja muud teated on alati teretulnud!:)
Kallistan
Niisiis on jälle kaks nädalat peaaegu mööda läinud ja ei ole midagi jõudnud kirjutada.
Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Üritan nüüd algusest peale nii palju meelde tuletada kui võimalik.
Viimane kord oli siis kui Henrik oli jälle läinud seminarile paarika päevaks. Laupäeval peale seda kui Henrik tagasi oli tulnud läksime Henriku ema Birte juurde. Teda ise kodus ei olnud, sest ta oli nädalvahetuseks sõinud Norra. Kell 12 avatakse väike putka meie lähedal raekoja kõrval, kust saab osta värskeid juur ja puuvilju. Üritame alati sealt midagi osta, sest need on küige tervislikumad mis siit saada võib. Peale seda sõitsimegi siis ema juurde. Käisime veel IKeas ja paaris muus kohas kuna need jäävad teele ning siis jõudsimegi kohale. Enne ema maja juurde jõudmist nägin juba eemalt, et üks tüdruk on tee peal ja lühikeste riietega. VAid T-särgi ja lühikeste pükstega. Sõitsime temast mööda ja oli näha, et ta näost, et ta on täiesti paanikas. Parkisime auto ema maja ette ja ütlesin HEnrikule, et mine küsi ks ta vajab abi, sest oli näha, et midagi oli korrast ära. HEnrik alguses kahtles, aga lõpuks läks küsima. Ma ei saanud ju midagi aru, sest nad rääksid Taani keeles, aga ta andsi mulle märku, et läheb sisse. Tüdruk jäi ikka ootama välja. Siis läksin ma ka tema juurde ja küsisin, mis oli juhtunud. TA arvas, et ta isa oli saanud südamerabanduse. JA ta ootas kiirabi väljas. Jäin õue tüdruku juurde ja ootama kiirabi ka. Sellistel hetkedel isegi minut tundub nagu 1h. Üks naaber tuli veel ka appi. Tuli välja, et ta oli arst. Ootasime pea 15 min kiirabi. See on pikk aeg kui inimesel üldse pulsi ei ole.
Me ei tea siiamaani kuidas see asi lõppes. me lahkusime kui kiirabi tuli, kuid see arst kes tuli ka appi ütles tüdrukule, et see asi tundus väga halb olevat.
Kiirabi oli seal vähemalt pool tunfi või rohkem. ei tea kas seegi on hea märk või halb??
Igal juhul oli meil tuju päris kurb ja kuidagi ei olnud enam tahtmist minna metsa jalutama ja jõulukaunistusi korjama.
Jäimegi siis koju ja valmistasime õhtusöögi ning pesime pesu. Jäime ööseks sinna. Tegime kaminasse tule ja panime küünlad põlema ja palvetasime, et kõik läheks ikka hästi.
Järgmine päev läksime jalutama metsa. See oli niiiiiiiii ilus. Korjasime käbisid ja sammalt ja tammetõrusid. Oli selline natsa seenevihmane. Aga nii tore oli lihtsalt jalutada. See piirkond kus ema elab on väga vana ja seal on nii palju toredaid vanu maju! Meeletult ilus!
Õhtul jõudsime koju ja hakkasime vaikselt ka kodu kaunistama. Aga väga vähe,sest üks nädal oli veel advendini aega.
Siis esmaspäeval Henrik sõitis jälle kahepäevasele seminarile ja arvake ära mida mina tegema hakkasin???
MUIDUGI jõulukaunitusi. Pärgasid ja küünalde ümber kaunistusi. Väga põnev, sest eelmine aasta ei teinud ma eriti midagi, ja see võttis mul ikka päris kaua aega, et kõik valmis teha, sest noh natuke roostes olen ka.
Kolmapäeval oli siis mul töö intervjuu. Oli närvis ja ärevil enne kodus, et Henrik otsustas kaasa tulla. Läksime koos parki ja ma ikka lõpuks läksin ise intervjuule.:)HEnrik ootas kannatlikult pargis, jalutas ringi ning usun, et pabistas kaasa. Aga tööintervjuu läks väga hästi. See kestis natuke üle tunni, aga meil oli tore. Jõime teed ja lihtsalt jutustasime kolmekesi. Närv kadus umbes poole intervjuu pealt! NAd on tõesti väga toredad seal. Ja ette rutates võin täna öelda, et sain selle töökoha:D:D:D:D:D Ma lihtsalt ei saa enam õnnelikum olla! 106 tahtjat, 9 kutsuti intervjuule ja 1 sai koha!:) Ei jõua reedet ära oodata kui saab hakata normaalset tööinimese elu elama!:) Aitäh kõikidele palvete ja pöidlahoidmiste eest.
Peale intervjuud olime nii rõõmsad, sest mulle tundus, et see läks hästi. Ja siis jalutasime metroo peatusesse, ja tee peale jäi meile MOSKVA pood. Läksime sisse ja kujutate ette nad müüvad seal kohukesi ja tatart ja manna ja kõike asju mida meil ka poes on leida. Ainuke vahe, et neil on venemaalt need sisse toodud. Nii kift ja loomulikult ostsime siis kohukesi sealt. Tore, mõõd kui tuleb isu peale saan minna ja osta, ei pea ootama, et keegi Eestist tuleks ja tooks või millal ise eestisse saan.
Muidu ikka terve eelmise nädala kaunistasin kodu, käisin trennis ja valmistasin õhtusööke. Reedel tegin sellise hunniku pannkooke, et oleks võinud kogu maja sööma kutsuda. See arvestamine kahele ei tule veel nii hästi välja.
LAupäeval käisime jälle värskeid juur ja puuvilju ostmas ja pidime sõitma Lyngbysse ( väike linnaosa, mis asub päris ema lähedal) jõuluturule. Sõitsime enne toidupoest läbi, et osta õhtusööki endale. Seal kohtusime selle poe direktoiga, ja loomulikult kutsuti meid kohvile. Viimasel ajal ei saa kuskil toidupoes käija koos Henrikuga, sest meid kutsutakse kohvile või kõigil on mingeid jutte rääkida ja väga väga pikalt:)
Aga siis lõpuks jõudsime ikka Lyngbysse. Seal oli niiiii ilus Jõuluturg vanas vesiveskis. Nii palju ilusaid asju, et HEnrik lubas, et lähme järgmine laupäev tagasi. Pärast seda sõitsime ema juurde teed jooma.
Õhtul läksime Henriku sõbra juurde, kelle poeg on Henriku ristilaps. Nad ostsid kevadel uue maja, ja nüüd neil sai köök valmis ja nad saavad kutsuda külalisi jälle. TA naine on super kokk. Gröönimaalt pärit ja uskumatu mis toite ta valmistab. Sõime alustuseks vaalasuppi:P Palun väga! Väga maitsev oli aga vaal ise ei maitsenud väga hästi.
IStusin kõrvuti ühe mehega Norrast ja me rääkisime ikka kõigest ja väga tore ja naljakas oli. Ta oli väga humoorikas mees. Ja lõpuks tuli välja, et lapsepõlves oli ta Bardi naise Kjersti mängukaaslane. NAd olid naabrid. Saate aru kui väike ikka maailma on?? Uskumatu.
Õhtul mänisime veel wii-d. See on selline interaktiivne telekamäng. VÄGA VÄGA naljakas ja väga tore ajaviide koos sõpradega veeta. SUPER!!!!
Pühapäeval oli mul siis esimene kontsert kopenhaageni Eesti kooriga. Eesti kodul oli esimesel advendil jõululõuna. Isegi jõuluvana tuli ja lapsed said kingitusi. Kokku oli inimesi u 70 kuigi oodati vähemalt 100 inimest. Oli tore näha kõiki neid eestlasi ja rääkida ja tutvuda! Koor esines hästi. HEnrik ja Birte olid ka seal. Birte juba oktoobris küsis, kus meid vaatama saks tulla ja nüüd lõpuks oli ka võimalus.
õhtul läksimegi Birte juurde esimest adventi veetma koos vanaisa ja onuga. Õhtu oli tore ja meeldiv. Sõime pasteeti. See on väga suur traditsioon siin jälle süüa jõuluajal sooja ahjus tehtud pasteeti. Väga maistev oli. JA eriti hea ka salat. Aga vanaisale ei meeldi üldse süüa midagi rohelist. Aga kuna ta tütar ikka natuke sunnib teda siis ta alati võtab kaks kõige pisemat salti lehte. urgitsdeb need taldrikule ja on ülimatl rahul endaga! Seda on alati nii naljakas vaadata kui das ta üritab vastu hakata ja lõoetab kahe väikese salatilehega taldrikult. Aga ärge lootkegi, et ta tomateid ja oliive sööb! Iial!:D:DSamas on ta üks tore ja tark vanapapi, kes ei jõua ära oodata kui meid jälle näeb!
Eile siis sain telefoni kõne sealt lastemängu väljakult kuhu lähen tööle, et nad valisid minu. Oleks te näinud mida ma siin kodus tegin peale seda telefoni kõnet. Tegin sellist happy tantsu!!!!et vähe pole!
Nüüd on esimene detsember ja meil igal juhul jõuluinglid lendavad nii,et vähe ei ole. Ja üritan täna valmis meisterdada oma esimese piparkoogi taina. Loodan, et leian lõpuks ka piparkoogi vormid kuskilt poest. Neid tõesti on väga raske saada siin:DAga ma ei anna alla!
Olge hoitud!
JA uudiseid nagu lastesünnid ja kihlumised ja muud teated on alati teretulnud!:)
Kallistan
Thursday, 19 November 2009
Tere, tere, taas.
Aga noh eestlastele olin ikkagi kättesaadav peaaegu 3 nädalat sellepärast ei kirjutanud ma siia enam oktoobris eriti midagi.
Neile kes loevad minu blogi ja Eestis mind ei näinud siis käisin oma kalli vanaema Agnese matustel. Lõpuks jõudis ta sinna kuhu ta ammu juba minna oli tahtnud. Inglid võtsid ta oma kaissu ja kandsid ta koju:)
Aga tore oli olla Eestis. Teid näha kõiki ja olla koos perega! ÄGE.
Nüüd olen tagasi juba alates 31.oktooberist. Ja elu siin läheb ka aina kiiremaks ja paremaks.
Miks ma esimesel nädalal ei kirjutanud midagi, sest see esimene nädal möödus mul suht magamise tähe all. Olin Eestis nii haigeks jäänud, et siin toas sain ennast korralikult ravida.
Tegelt veel oli üks tore seik pühapäeval kohe pärast Taani jõudmist. Louise ( Elari naine) oli Taanis ja ta kutsus juba siiis kui ma Eestis olin mind pühapäeval ühte kirikusse. MIs tegelt ei asu üldse kaugel kus mina elan. Seda kutsututakse noorte kirikuks, seal toimub palju noorte teenistusi aga tavalisi teenitusi. Sellel pühapäeval oli siis n.ö palve ja leiva teenitus. See tähendab, et peale teenistust oli suur lõuna. Aga kõige toredam selle asja juures oli see, et nii kui kirikusse läksin nägin oma vanu kooli kaaslasi. Siis sain aru, et olin koguaeg käinud valedes kohtades.
Ma ei olnud kedagi peale Signe näinud enne Taanis olles. Ja siis ma läksin sinna kirikusse ja nägin kohe vähemalt 10. tuttavat.
Siis olingi peale seda u n nädala voodirežiimil. Siiski teisipäeval käisime oma naabril külas. Ta oli meid ammu juba kutsunud ja lõpuks leidsime aja mis kõigile sobis. See oli väga tore õhtu. Hea söök ja jook. Palju naeru ja tagarääkimist teistest naabritest. ( ei tegelt see nii hull ei olnud) Aga mina sain ikka palju rohkem infot meie naabrite kohta. Kellel mitu last on ja kes kellega abielus või koos elab. Meil muide elab siin igast maalaseid. (EestlasiJ, brasiillasi, rootslasi jne).
Ja reedeks sain ma just nii palju terveks, et sain siiski minna Silkeborgi kooli kokkutulekule.
Appi, te ei kujuta ette kui erutatud ma olin. Hommikul kohe olin krapsti valmis minema. Viisin Henriku tööle. sest laenasin tema autot, et sõita Silkeborgi!:D Saate aru eestlased??? Sõitsin ise 400 km kooli ja tagasi. Mööda kiirteid!:D:D:D noh tegelt Signe oli ka peal ja Kasper Karslundest ( koht ku Louise ja Signe pärit on - 30 km Kopenhaagenist.)
Hommikul pakkisin veel asju ja siis võtsin Signe tema kodust peale, mis asub u 600 m minu kodust. ( Me oleme naabrmutid );) ja hakkasime sõitma. Ma arvan, et kõige raskem oligi saada linnast välja, sest kiirtee peal ei ole eriti raske sõita.
Teel korjasime Kasperi peale ja reis võiski alata.
3,5 h hiljem jõudsime Silkeborgi. Uskumatu, et olin seal tagasi peale 5 aastat. See linn on niii nunnu. Kuna kogunemine kooli oli alles kell 20.00 õhtul siis läksime linna peale sööma. Parkisime auto ja otsisime söögikohta. Meiega liitusid veel Johanne ja Laura. Mõlemad meie aasta õpilased. Oli nii tore vestelda ja üksteist jälle näha. Kuigi tegelt me olime nüüd näinud just nädal enne seal kirikus. Aga seal ei olnud aega jutustada nii palju. Või noh mina ise rääkisin rohkem Louisega.
Peale söömist sõitsime kooli. Võtsime asjad ja läksime registreerima. Amalie ja Louise Holm olid sel hetkel regitreerimis laua juures. JA need on ka meie aasta õpilased. Olin Louisega väga head sõbrad kooli ajal ja näha teda üle nii mitme aasta oli meeletult tore. TA isegi tundis mu ära.
Esimene tuttav õpetaja, keda ma nägin oli Jacob. Uskumatu ta tundis mu kohe ära ja esimene küsimus kas ma ikka mängin viiulit. See oli niiii armas. Sest iga aasta on neil koolis u 130 uut õpilast või rohkem. Ja mäletada mind nii ammusest ajast see oli kift.
Esimesel õhtul oligi rohkem kogunemine ja õhtul kõik 280 inimest üritasime mahtuda puhkeruumi ja laulsime laule kooliajast. Selline kooliaja tunne tuli tagasi, et täitsa lõpp. Istusin koos Agnesega (minu aasta Euro Classi õpilane) ja Lajošega. Mõlemad Ungarlased muide. Oli tore Agnest näha. Meid oli üldse kokku 4 meie klassist. (Mina, Signe, Agnes ja Adric).
Terve õhtu rääkisin nii paljudega juttu kui sain. Ja loomulikult enamus juba teadsid, et elan Taanis ja, et Henrik on taanlane. See on uskumatu kuidas jutud levivadJ
Järgmine päev (laupäev hakkas nii nagu hommikud ikka hojskoles) Kogunesime aulasse, kus laulsime ja kus tutvustati uusi õpetajaid ja aineid mida koolis nüüd saab õppida. Seal saime teada ka erinevate workshopide kohta millest saime sellel päeval osa võtta. Mina valisin väljasõidu Silkebori vana sanatooriumi juurde. Enamus välismaalaseid valisid selle. See oli vahva ja tore oli olla tagasi selles kohas kus ma nii mitmeid kordi käisin. Isegi kontserte andsin.
Tagasi tulles oli kõikidel juubeli aasta õpilastel vastuvõtt õpetajatega ja direktoritega( Helga ja Carsten). Olin neid päeval kaugelt näinud kuid nüüd sain ka kallistada. Nemadki mäletasid mind päris hästi:D Vastuvõtt kestis mõnda aega ja siis peale seda hakkasime valmistuma õhtuseks suuuuureks peoks. Loomulikult meie toas ei olnud peeglit, sest me magasime kõik koos ühes suures klassiruumis. Päeval oli kohtunud selle aasta Euroclassi õpilastega ja seal oli kaks tüdrukut Eestist. Teadsin, et nad elavad toas nr 13 ja siis läksingi kogu oma tavaariga üles. Koputasin ja ütlesin, tere ma olen ka Eestist. Ja mul oleks vaja peeglit. Nemad olid nii lahked lasid mind oma tuppa ja sain seal kõik juuksed ja meigi teha. Kõik kooli dušsiruumid ja wcd olid hõivatud. Tore, et ikka eestlasi igal pool on:D:D
Õhtul oli väga ilus pidu. Palju esinemisi ja kõnesid ( taanlased lihtsalt armastavad kõnesid). JA siis oli üks tants ja trall kuni varaste hommikutundideni. Tore oli aega veeta ja rääkida kõikidega.
Peale hommikusööki pidime ära sõitma sest minul oli juba kell 4 koori proov. Ütlesime head aega ja sõitsime minema. Võtsime ka Agnese peale ja tõime Kopenhaagenisse.
Jõudsime ilusti koju. Viskasin koti koju ja jooksin proovi. Laulsime jõululaule ja 29dal on meil Eesti Kodu üritus kus laulame.
Esmaspäeval peale silkeborgi Henrik soovitas mul minna vaatame seda lastemänguväljakut kuhu ma kandideerisin. Vihma sadas päris palju aga läksin See asub paari metroo peatuse kaugusel. Kui saan ratta, hakkan ikka nagu kõikidele taanlastele kohane rattaga sinna sõitma. Seal oli päris tore, tutvusin naisega, kes seda lastemänguväljakut juhib. Rääkisime päris kaua ja ta näitas mulle seda kohta, tutvustas nende tegevust. Peale seda külaskäiku olen ma väga motiveeritud seda töökohta saama. Aga noh seal on 106 tahtjat. Nii, et ole näha.
Õhtul läksime poodi kuna teisipäeval oli mardilaupäev siis Taanis on kombeks süüa parti. Ja siis me ostsime terve pardi ja ma juba siis mõtlesin, et PALJU ÕNNE KATI. Ma pole elus ühtegi praadi küpsetanud peale kanakoibade. Eks ma ikka natuke närvis olin. Ja Henrik lubas, et kui ma mingit head retspeti ei leia siis ta teeb ise selle pardiga midagi.
Mul on küll 13 retseptiraamatut, aga mitte üheski nendes ei ole pardiprae retsepti:P Siis ma surfasin internetis terve teisipäeva hommiku. Ja lõpuks leidsin retspeti nimega: lihtne ja maitsev pardipraad!!!! Täitsa hull oli see, et see part tundus nii elav. Kuigi ta oli ilusti juba seest puhastatud ja põhimõtteliselt kõik ette valmistatud. Aga see tunne käes hoida ja siis seda täitma hakata oli kuidagi raskesti ületatav. Kas teadsite, et parti tuleb küpsetada 2-3h. Hullumaja!!!!!
Aga mis peamine. Ma sain HAKKAMA. Part oli tõesti maitsev. Tänu taevale, et on olemas koht nimega toidutare.ee.
Hakkasin nüüd jälle käima trennis ja olen suhteliselt tubli olnud.
Siin majas on reegel, et iga korter peab koristama koridore teatud kuul aastas. Nüüd on käes meie kord. Niisiis eelmine kolmapäev koristasin meie koridore. See võttis täpselt 4h aega. MA olin läbi pärast seda kui lätiraha. Aga isegi majahoidja olevat kiitnud, et nii korras koridore ta ei mäleta. Noh järgmine nädal on vaja veel korra teha. Ja siis selleks aasataks on kõik.
Eelmine laupäev, aga sain teada, et saan oma elamisloa. Aega läks aga asja sai. Olime just väljas jalutamas ja asju ostmas. Henrik viis vahepeal osa asju koju ja vaatas ka postkasti ning seal oligi vastus. Ma hüppasin keset tänavat ja kisasin. Ma olin ikka niii õnnelik. Esmaspäeval käisime juba kohalikus omavalitsuses ja nüüd ootan oma kollast kaarti ( nagu Eestis ID kaart ja haigekassa kaart koos). See peaks tulema hiljemalt järgmine nädal.
Pühapäeval käisime vanaisal külas. See on alati nii armas ja tore õhtu kui seal oleme. Vanaisa oli nii elevil ja rõõmus. Viisime talle Eesti šokolaadi ja see tegi ta meele heaks. Kuigi terve suuretoa laud on tal maiustusi täis. Aga ta armastab neid väga.
Täna käisin keelte koolis rääkimas millal saan alustada. Aga noh mind pandi ootelist ja natuke peab jälle ootama. Eks ma olen juba harjunud ootama siin:D:D
Täna läks Henrik jälle 2 päevasele seminarile Jüüti poolsaarele. Siis on mul alati aega kirjutada. :D
Kopenhaagen on aina rohkem jõulukaunistusi täis. See on nii ilus. Veel kõik ei ole põlema pandud. Aga meie tänav on nii ilus. Ootan juba põnevusega. Homme avatakse Tivolis jõulumaa. Sinna tahaks ka minna.
Teate ma usun, et kui te nüüd olete selle lugemise lõpetanud, soovite, et ma ikka kirjutaksin tihendamine. Muidu võtan liiga palju teie aega ära.
Olete ikka väga kallid mulle ja muide tore on uudiseid saada Eestist! Eriti selliseid mis hiljuti just tulidJ
Olge hoitud:D
Kati
Wednesday, 7 October 2009
poitsiivsed uudised.
TSauka mu kallid.
Jälle on päevad möödunud nii kiiresti ja ometi mul ei ole palju tegemist on siiski aeg kiiresti läinud.
Viimane kord ootasin Sikut tagasi külla. ja siis ta tuligi. Pühapäeva õhtul. Tore oli jälle teda näha. Ja siis muidugi järgmine päev oli meil plaanis suur shoppamis tuur. Uskumatu Siku kuidas sa ikka viitsid. Veetsime 3h kohaliku kaubanduskeskuses. Ja siis jalutasime kesklinna peaaegu ja tagasi. See oli hirmus tore, aga ma ütlen mul oli ikka väike shoppamise mürgitus pärast seda päeva. Koju jõudes oli Henrik juba kodus. Valmistasime ruttu õhtu söögi ja siis läksime Sikuga lennujaama. Ja juba ma lehvitasin talle jälle.
Muide käisin pühapäeval esimest korda Kopenaageni Eesti kooris. Päris vahva oli rääkida Eesti keeles ja laulda. Tunne oli nagu Eestis.
Teisipäeval Henrik pidi minema Oldensesse ja kuna ta siis veel sõita ei tohtinud siis pidin mina sõitma.
Sellel ajal kui temal oli koosolek sõitsin mina mööda Oldenset ringi ja muidugi maandusin ühes kaubandus keskuses. See keskus seal on ikka nii nii mega suur, et isegi 6h ei jõua kõike poode läbi käia ja kui tahad veel midagi proovida siis noh võta kohe terve päev. Aga kuna mina olin nii väsinud eelmisest päevast ja väike mürgitus shoppamisest siis varsti pärast 2h läksin autosse ja jäin magama. Oli ilus päikese paisteline ilm ja selle pärast oli autos ja soe ja hea magada. Pärast 1,5 h tukastust siis läksin tagasi keskusesse tegin veel väikse tiiru ja läksin võtsin Henriku peale.
Ja sõitsime koju tagasi, Siis Henrik läks trenni ja mina hakkasin õhtusööki valmistama.
Kolmapäeval helistas Henrik mulle töölt ja ütles, et on head uudised. Et mul on võimalik saada Kollane kaart ( nagu meie ID kaart või haigekassa kaart).
NEljapäeval läksime siis uuesti sinna kontorisse kus saad ennast regitreerida ja töö loa. Ja meid võeti jutule. Saime paberid sisse anda. Selline rõõm et täitsa lõpp. Nii, et nüüd pean u 4 nädalat ootama ja siis saan siin Taanis kõike hüvesid veel vabamalt nautida.
Õhtul läksime HEnrikuga jalutama ja siis ühte Jaapani restorani sushit sööma. HEnrikul oli kinkekaart ja kuna see sai sellel kuupäeval läbi pidime ju selle ära kasutama. Oi kui hea see Shushi seal oli!:D Enne seda veel sain lõpuks endale ühe spordiklubi liikme kaardi. Saime ka sinna mind ära regitreerida. Nüüd olen juba paar korda seal käinud ka. See on u 2,5-3 km kaugusel kus me elame. Sinna saaks minna metrooga kuigi peatus jääb sellest siiski natsa kaugele. Sellepärast olen käinud jalgsi. See on juba paras teekond käia. Aga siin on viimasel ajal jälle nii ilusad ilmad siis see teeb ainult head. Aga eks näis kaua ma jaksan. :D
Eelmine nädala laupäev oli üks halva ilma päev. Enamus aega olime kodus, sest sadas nii hirmsasti. Lõpuks peale lõunat otsustasime minna autoga sõitma. Sõitsime kuni Roskildeni ja sealt edasi. Appi te ei kujuta ette kui ilus seal loodus on. Seal on üks ilus fjord ja väikesed künkad ja siis me sõitsime ühest imeilusast külast läbi. See on keskajast ja koos oma ilusa kiriku ja vanade majadega. Ja see on Henriku unituste koht kuhu kunagi tahaks elama minna. Mina ei saa aga seda küla enam oma peast välja. see oli niii niii armas ja ilus.
Pühapäeval käisime kopenhaageni rahvusvahelises kirikus. See on küll luteri kirik, aga kuna inimesed kes seal käivad on maailma eripaikadest ja erinevatest konessioonidest siis teenistus on natuke erinev tavalisest luteri kiriku teenistuses. See meeldis mulle eriti. Esiteks sain aru mida pastor rääkis ja teiseks oli lihtsalt tore tunda ennast grupis kus kõik on välismaalased Taanis. Sellises grupis tunned end hästi, sest kõigil on sama taust. Nad on siia tulnud teistest riikidest. Jäime ka kiriku kohvile ja saime ka teistega rääkida pisut. See oli tore ja hea meile mõlemale. Arvan, et lähen sinna järgmine pühapäev.
Peale lõunat oli mul jälle Eesti koori proov ja õhtul käisime HEnriku emal ( BIrtel) külas. Sõime õhtust ja rääkisime päris pikalt ja kaua.
Sellel nädalal olen käinud trennis ja jalutamas.
Esmaspäeal saime kinnituse, et HEnrik on täiesti terve. Suur aitäh palvete eest kallid sõbrad.
Eile sain kurbi uudiseid oma vanaemast Agnesest. Siiski loodan, et kõik läheb veel hästi. Sellistel hetkedel igatsen eriti olla koduste juures aga Henrik on tõesti suurepärane.Ta toetab ja hoiab. TA oli nõus jääma koju täna oma suurelt koosolekult, et olla koos minuga. Saate aru inimested?? Uskumatu. Loomulikult käskisin tal minna. Nüüd ta muudkui saadab sõnumeid ja uurib. Imeline eks!!!
Mina aga ootan uudiseid Eestist ja Agnesest.
Muide Gretel ei ole ikka veel laps käes. Kuigi täna ma enam ei tea. Eile veel ei olnud! Hoiame siis pöialt.
Nüüd hakkan varsti süüa tegema. Kallistan ja tervitan.
Muide varsti näeme!!!!
Jälle on päevad möödunud nii kiiresti ja ometi mul ei ole palju tegemist on siiski aeg kiiresti läinud.
Viimane kord ootasin Sikut tagasi külla. ja siis ta tuligi. Pühapäeva õhtul. Tore oli jälle teda näha. Ja siis muidugi järgmine päev oli meil plaanis suur shoppamis tuur. Uskumatu Siku kuidas sa ikka viitsid. Veetsime 3h kohaliku kaubanduskeskuses. Ja siis jalutasime kesklinna peaaegu ja tagasi. See oli hirmus tore, aga ma ütlen mul oli ikka väike shoppamise mürgitus pärast seda päeva. Koju jõudes oli Henrik juba kodus. Valmistasime ruttu õhtu söögi ja siis läksime Sikuga lennujaama. Ja juba ma lehvitasin talle jälle.
Muide käisin pühapäeval esimest korda Kopenaageni Eesti kooris. Päris vahva oli rääkida Eesti keeles ja laulda. Tunne oli nagu Eestis.
Teisipäeval Henrik pidi minema Oldensesse ja kuna ta siis veel sõita ei tohtinud siis pidin mina sõitma.
Sellel ajal kui temal oli koosolek sõitsin mina mööda Oldenset ringi ja muidugi maandusin ühes kaubandus keskuses. See keskus seal on ikka nii nii mega suur, et isegi 6h ei jõua kõike poode läbi käia ja kui tahad veel midagi proovida siis noh võta kohe terve päev. Aga kuna mina olin nii väsinud eelmisest päevast ja väike mürgitus shoppamisest siis varsti pärast 2h läksin autosse ja jäin magama. Oli ilus päikese paisteline ilm ja selle pärast oli autos ja soe ja hea magada. Pärast 1,5 h tukastust siis läksin tagasi keskusesse tegin veel väikse tiiru ja läksin võtsin Henriku peale.
Ja sõitsime koju tagasi, Siis Henrik läks trenni ja mina hakkasin õhtusööki valmistama.
Kolmapäeval helistas Henrik mulle töölt ja ütles, et on head uudised. Et mul on võimalik saada Kollane kaart ( nagu meie ID kaart või haigekassa kaart).
NEljapäeval läksime siis uuesti sinna kontorisse kus saad ennast regitreerida ja töö loa. Ja meid võeti jutule. Saime paberid sisse anda. Selline rõõm et täitsa lõpp. Nii, et nüüd pean u 4 nädalat ootama ja siis saan siin Taanis kõike hüvesid veel vabamalt nautida.
Õhtul läksime HEnrikuga jalutama ja siis ühte Jaapani restorani sushit sööma. HEnrikul oli kinkekaart ja kuna see sai sellel kuupäeval läbi pidime ju selle ära kasutama. Oi kui hea see Shushi seal oli!:D Enne seda veel sain lõpuks endale ühe spordiklubi liikme kaardi. Saime ka sinna mind ära regitreerida. Nüüd olen juba paar korda seal käinud ka. See on u 2,5-3 km kaugusel kus me elame. Sinna saaks minna metrooga kuigi peatus jääb sellest siiski natsa kaugele. Sellepärast olen käinud jalgsi. See on juba paras teekond käia. Aga siin on viimasel ajal jälle nii ilusad ilmad siis see teeb ainult head. Aga eks näis kaua ma jaksan. :D
Eelmine nädala laupäev oli üks halva ilma päev. Enamus aega olime kodus, sest sadas nii hirmsasti. Lõpuks peale lõunat otsustasime minna autoga sõitma. Sõitsime kuni Roskildeni ja sealt edasi. Appi te ei kujuta ette kui ilus seal loodus on. Seal on üks ilus fjord ja väikesed künkad ja siis me sõitsime ühest imeilusast külast läbi. See on keskajast ja koos oma ilusa kiriku ja vanade majadega. Ja see on Henriku unituste koht kuhu kunagi tahaks elama minna. Mina ei saa aga seda küla enam oma peast välja. see oli niii niii armas ja ilus.
Pühapäeval käisime kopenhaageni rahvusvahelises kirikus. See on küll luteri kirik, aga kuna inimesed kes seal käivad on maailma eripaikadest ja erinevatest konessioonidest siis teenistus on natuke erinev tavalisest luteri kiriku teenistuses. See meeldis mulle eriti. Esiteks sain aru mida pastor rääkis ja teiseks oli lihtsalt tore tunda ennast grupis kus kõik on välismaalased Taanis. Sellises grupis tunned end hästi, sest kõigil on sama taust. Nad on siia tulnud teistest riikidest. Jäime ka kiriku kohvile ja saime ka teistega rääkida pisut. See oli tore ja hea meile mõlemale. Arvan, et lähen sinna järgmine pühapäev.
Peale lõunat oli mul jälle Eesti koori proov ja õhtul käisime HEnriku emal ( BIrtel) külas. Sõime õhtust ja rääkisime päris pikalt ja kaua.
Sellel nädalal olen käinud trennis ja jalutamas.
Esmaspäeal saime kinnituse, et HEnrik on täiesti terve. Suur aitäh palvete eest kallid sõbrad.
Eile sain kurbi uudiseid oma vanaemast Agnesest. Siiski loodan, et kõik läheb veel hästi. Sellistel hetkedel igatsen eriti olla koduste juures aga Henrik on tõesti suurepärane.Ta toetab ja hoiab. TA oli nõus jääma koju täna oma suurelt koosolekult, et olla koos minuga. Saate aru inimested?? Uskumatu. Loomulikult käskisin tal minna. Nüüd ta muudkui saadab sõnumeid ja uurib. Imeline eks!!!
Mina aga ootan uudiseid Eestist ja Agnesest.
Muide Gretel ei ole ikka veel laps käes. Kuigi täna ma enam ei tea. Eile veel ei olnud! Hoiame siis pöialt.
Nüüd hakkan varsti süüa tegema. Kallistan ja tervitan.
Muide varsti näeme!!!!
Friday, 25 September 2009
Tere tere tere.
Jälle ma kirjutan siia palju hiljem kui ma plaanisin aga noh kuna mu elu siin on natsa aeglasem kui Eestis siis ega iga päev ei ole siia ikka midagi kirjutada. Aga siiski eelmised nädalad on olnud väga toredad ja sündmuste rohked.
Eelmine kord kui siia kirjutasin olin üksi kodus jälle kolmeks päevaks. JA siis hakkasin seiklema mööda Kopenhaagenit.
Esmaspäeval läksin jalutama siia samasse linnaossa aga eksisin ära ja mul ei olnud kaarti kaasas.Sellest aga ei olnud midagi. Kõndisin ja kõndisin edasi ja otsisin mingeid tuttavaid märke. Lõpuks leidsin aga aparkimise informatsiooni ja seal oli ka kaart. Siis leidsin,et ei olegi väga kaugel oma majast, aga kuna siin on väga kõrged majad ja ja tee ääres siis ei näe ega kuule midagi. Aga vähemalt sain teada, et see linnaosa lausa kubiseb kirikutest. Heas mõttes. Siin on iga murga peal kirik. Loodan et nendes käib ka inimesi.
Teisipäeval olin juba targem ja võtsin kaardi kaasa ja läksin kesklinna. Kuna mul oli ainult üks metroo pilet siis ma mõtlesin, et jalutan kesklinna ja tulen tagasi metrooga. See oli nii põnev jälle. L'ksin mööda pisikesi kõrval teid. MA armastan lihtsalt neid Taani maju siin. Need on nii ilusad ja vanaaegsed. JA siis muidugi Taanlased ei armasta kardinaid. Ja siis on nii äge ka igale poole siss näha:D Aga iga maja on omamoodi, oma pisikeste ornamentidega ja värvidega! Tõeliselt ilus.
Nii ma siis jõudsin kesklinna ja käisin isegi natukene shoppamas. Pean ütlema, et ma ei ole tõesti siin väga midagi veel ostnud. Käin ainult toidupoes. Ja shoppingcenterites käin ainult vaatamas.;)
Kopenhaagen ikka nii nii ilus linn. Iga päev aina rohkem hakkab see mulle meeldima.
Siis kolmapäeval tuli Henrik ka lõpuks koju oma seminarilt Päeval küpsetasin leiba ja vaaritasin õhtusööki. Kui üksi olen ega siis ei viitsi eriti midagi teha palju. Kahele on juba teine asi valmistada õhtusööki.
PÄeval käisin veel oma kõrval kaubanduskeskuses shoppamas. Sain kaks paari jalanõusid ühe hinnaga. Olin käinud neid jalanõusid mitu päeva vaatamas ja ma ei suutnud otsustada. Siis aga kui kolmapäeval läksin siis oli see pakkumine nii magus ja kuna mul oli nii nii nii vaja sügis jalanõusid ei saanud ostmata jätta. Ja nüüd käin kohe iga päev nende jalanõudega;)
Kuna reedel pidi Henrik viima tööle hommikusööki. neil on selline tradistioon,et reedeti süüakse koos hommikust ja iga kord keegi vastutab selle eest. Seekord siis HEnrik. Alustasin juba kolmapäeval kookidega ja jatksin neljapäeval. NEljapäeval küpsetasime juba koos Henrikuga leibasid. HEnrik sõtkus elu esimest korda tainast. Seda oli nii nii lahe vaadata. Ta oli nii ähmi täis ja peksis seda tainast ikka südamest. Ma ainult naersin kõrval, ei suutnud midagi ise teha.
Reedel viisin siis ta tööle ja sõitsin ise autoga koju tagasi. ESIMEST korda Kopenhaagenis sõitsin üksi.
LAupäev oli meil jälle üks suur koristus päev. Asju lendas prügikasti nii, et vähe ei ole. Prügikastid õues said minutitega täis. Ja meie korterisse ruumi.
Pühapäeval käisin ühes vabakoguduses gospelteenitusel. See oli armas ja tore. JA vahelduseks oli tore ka ingliskeelseid ning tuttavaid laule laulda. Õhtul tuli Henriku ema meile külla ja tõi õhtusöögi kaasa. TEgelikult olid need ülejäägid tema koguduse tänupüha lõunast. Aga maitsev oli see ikkagi, isegi väga!!!!!!
See nädal on siis esimene kord kui Henrik ei pea kuskil ära sõitma. Alati tuleb õhtuks koju.
Imelik on see, et sellel nädalal ei ole ta väga isegi kontoris olnud Rohkem töötab kodus.
TEisipäev veetsime terve päeva ema majas . Mina pesin pesu ja Henrik tegi tööd. See oli ka väga tore, sest saime aias süüa ja kuna oli nii soe siis ma istusin terve päev aias ja lugesin. Sõitsin rattaga. NAgu oleksid maal.
Ja siis tuli kolmapäev.
Päev mida mina olen nii nii kaua oodanud.
Siku tuli külla. HEnrik oli lühemat päeva tööl. Mina koristasin ikka natuke ka kodus, et ikka vähemalt tolmu ei oleks. Läksin ise sikule vastu ja Henrik jäi koju õhtusööki valmistama.
LEnnuk jäi pisut hiljaks aga lõpuks ta ikka jõudis.
Tulime metrooga tagasi ja nii vaffa oli kuulda igasugu uudiseid eestist ja rääkida eesti keelt.
Koju jõudes tegin sikule ikka väikse korteri tuuri ja siis hakkasime sööma: Henrik oli teinud kolmekäigulise õhtusöögi. Ma olen ikka õnnelik tüdruk küll.
Rääkisime kõik kuni kella 23 või isegi kauem. Kõige hullem oli see, et pidime kell 4 tõusma kuna Siku pidi olema 5.30 lennujaamas. Aga saime hakkama. Jõudsime õigeks ajaks ja nüüd ma juba tean, et Siku on ilusti Prantsusmaale jõudnud.
Nüüd ei jõua ära oodata millal ta pühapäeval tagasi jõuab. Siis lähme esmapäeval shoppama ja linna vaatama.
Nüüd varsti lähen kontasertile sinna Henriku ema kirikusse. Ja siis hakkan õhtusöökivalmistama. Henriku ema tuleb ka!
Muide käisin esmaspäeval oma esimesel töövestlusel. Üks väike Illimar otsib endale hoidjat. Vaatame siis kuidas mul sellega läheb!
Kallistan väga........ja ootan igasugu uudiseid ikka teilt ka
Jälle ma kirjutan siia palju hiljem kui ma plaanisin aga noh kuna mu elu siin on natsa aeglasem kui Eestis siis ega iga päev ei ole siia ikka midagi kirjutada. Aga siiski eelmised nädalad on olnud väga toredad ja sündmuste rohked.
Eelmine kord kui siia kirjutasin olin üksi kodus jälle kolmeks päevaks. JA siis hakkasin seiklema mööda Kopenhaagenit.
Esmaspäeval läksin jalutama siia samasse linnaossa aga eksisin ära ja mul ei olnud kaarti kaasas.Sellest aga ei olnud midagi. Kõndisin ja kõndisin edasi ja otsisin mingeid tuttavaid märke. Lõpuks leidsin aga aparkimise informatsiooni ja seal oli ka kaart. Siis leidsin,et ei olegi väga kaugel oma majast, aga kuna siin on väga kõrged majad ja ja tee ääres siis ei näe ega kuule midagi. Aga vähemalt sain teada, et see linnaosa lausa kubiseb kirikutest. Heas mõttes. Siin on iga murga peal kirik. Loodan et nendes käib ka inimesi.
Teisipäeval olin juba targem ja võtsin kaardi kaasa ja läksin kesklinna. Kuna mul oli ainult üks metroo pilet siis ma mõtlesin, et jalutan kesklinna ja tulen tagasi metrooga. See oli nii põnev jälle. L'ksin mööda pisikesi kõrval teid. MA armastan lihtsalt neid Taani maju siin. Need on nii ilusad ja vanaaegsed. JA siis muidugi Taanlased ei armasta kardinaid. Ja siis on nii äge ka igale poole siss näha:D Aga iga maja on omamoodi, oma pisikeste ornamentidega ja värvidega! Tõeliselt ilus.
Nii ma siis jõudsin kesklinna ja käisin isegi natukene shoppamas. Pean ütlema, et ma ei ole tõesti siin väga midagi veel ostnud. Käin ainult toidupoes. Ja shoppingcenterites käin ainult vaatamas.;)
Kopenhaagen ikka nii nii ilus linn. Iga päev aina rohkem hakkab see mulle meeldima.
Siis kolmapäeval tuli Henrik ka lõpuks koju oma seminarilt Päeval küpsetasin leiba ja vaaritasin õhtusööki. Kui üksi olen ega siis ei viitsi eriti midagi teha palju. Kahele on juba teine asi valmistada õhtusööki.
PÄeval käisin veel oma kõrval kaubanduskeskuses shoppamas. Sain kaks paari jalanõusid ühe hinnaga. Olin käinud neid jalanõusid mitu päeva vaatamas ja ma ei suutnud otsustada. Siis aga kui kolmapäeval läksin siis oli see pakkumine nii magus ja kuna mul oli nii nii nii vaja sügis jalanõusid ei saanud ostmata jätta. Ja nüüd käin kohe iga päev nende jalanõudega;)
Kuna reedel pidi Henrik viima tööle hommikusööki. neil on selline tradistioon,et reedeti süüakse koos hommikust ja iga kord keegi vastutab selle eest. Seekord siis HEnrik. Alustasin juba kolmapäeval kookidega ja jatksin neljapäeval. NEljapäeval küpsetasime juba koos Henrikuga leibasid. HEnrik sõtkus elu esimest korda tainast. Seda oli nii nii lahe vaadata. Ta oli nii ähmi täis ja peksis seda tainast ikka südamest. Ma ainult naersin kõrval, ei suutnud midagi ise teha.
Reedel viisin siis ta tööle ja sõitsin ise autoga koju tagasi. ESIMEST korda Kopenhaagenis sõitsin üksi.
LAupäev oli meil jälle üks suur koristus päev. Asju lendas prügikasti nii, et vähe ei ole. Prügikastid õues said minutitega täis. Ja meie korterisse ruumi.
Pühapäeval käisin ühes vabakoguduses gospelteenitusel. See oli armas ja tore. JA vahelduseks oli tore ka ingliskeelseid ning tuttavaid laule laulda. Õhtul tuli Henriku ema meile külla ja tõi õhtusöögi kaasa. TEgelikult olid need ülejäägid tema koguduse tänupüha lõunast. Aga maitsev oli see ikkagi, isegi väga!!!!!!
See nädal on siis esimene kord kui Henrik ei pea kuskil ära sõitma. Alati tuleb õhtuks koju.
Imelik on see, et sellel nädalal ei ole ta väga isegi kontoris olnud Rohkem töötab kodus.
TEisipäev veetsime terve päeva ema majas . Mina pesin pesu ja Henrik tegi tööd. See oli ka väga tore, sest saime aias süüa ja kuna oli nii soe siis ma istusin terve päev aias ja lugesin. Sõitsin rattaga. NAgu oleksid maal.
Ja siis tuli kolmapäev.
Päev mida mina olen nii nii kaua oodanud.
Siku tuli külla. HEnrik oli lühemat päeva tööl. Mina koristasin ikka natuke ka kodus, et ikka vähemalt tolmu ei oleks. Läksin ise sikule vastu ja Henrik jäi koju õhtusööki valmistama.
LEnnuk jäi pisut hiljaks aga lõpuks ta ikka jõudis.
Tulime metrooga tagasi ja nii vaffa oli kuulda igasugu uudiseid eestist ja rääkida eesti keelt.
Koju jõudes tegin sikule ikka väikse korteri tuuri ja siis hakkasime sööma: Henrik oli teinud kolmekäigulise õhtusöögi. Ma olen ikka õnnelik tüdruk küll.
Rääkisime kõik kuni kella 23 või isegi kauem. Kõige hullem oli see, et pidime kell 4 tõusma kuna Siku pidi olema 5.30 lennujaamas. Aga saime hakkama. Jõudsime õigeks ajaks ja nüüd ma juba tean, et Siku on ilusti Prantsusmaale jõudnud.
Nüüd ei jõua ära oodata millal ta pühapäeval tagasi jõuab. Siis lähme esmapäeval shoppama ja linna vaatama.
Nüüd varsti lähen kontasertile sinna Henriku ema kirikusse. Ja siis hakkan õhtusöökivalmistama. Henriku ema tuleb ka!
Muide käisin esmaspäeval oma esimesel töövestlusel. Üks väike Illimar otsib endale hoidjat. Vaatame siis kuidas mul sellega läheb!
Kallistan väga........ja ootan igasugu uudiseid ikka teilt ka
Subscribe to:
Posts (Atom)
