TSauka mu kallid.
Jälle on päevad möödunud nii kiiresti ja ometi mul ei ole palju tegemist on siiski aeg kiiresti läinud.
Viimane kord ootasin Sikut tagasi külla. ja siis ta tuligi. Pühapäeva õhtul. Tore oli jälle teda näha. Ja siis muidugi järgmine päev oli meil plaanis suur shoppamis tuur. Uskumatu Siku kuidas sa ikka viitsid. Veetsime 3h kohaliku kaubanduskeskuses. Ja siis jalutasime kesklinna peaaegu ja tagasi. See oli hirmus tore, aga ma ütlen mul oli ikka väike shoppamise mürgitus pärast seda päeva. Koju jõudes oli Henrik juba kodus. Valmistasime ruttu õhtu söögi ja siis läksime Sikuga lennujaama. Ja juba ma lehvitasin talle jälle.
Muide käisin pühapäeval esimest korda Kopenaageni Eesti kooris. Päris vahva oli rääkida Eesti keeles ja laulda. Tunne oli nagu Eestis.
Teisipäeval Henrik pidi minema Oldensesse ja kuna ta siis veel sõita ei tohtinud siis pidin mina sõitma.
Sellel ajal kui temal oli koosolek sõitsin mina mööda Oldenset ringi ja muidugi maandusin ühes kaubandus keskuses. See keskus seal on ikka nii nii mega suur, et isegi 6h ei jõua kõike poode läbi käia ja kui tahad veel midagi proovida siis noh võta kohe terve päev. Aga kuna mina olin nii väsinud eelmisest päevast ja väike mürgitus shoppamisest siis varsti pärast 2h läksin autosse ja jäin magama. Oli ilus päikese paisteline ilm ja selle pärast oli autos ja soe ja hea magada. Pärast 1,5 h tukastust siis läksin tagasi keskusesse tegin veel väikse tiiru ja läksin võtsin Henriku peale.
Ja sõitsime koju tagasi, Siis Henrik läks trenni ja mina hakkasin õhtusööki valmistama.
Kolmapäeval helistas Henrik mulle töölt ja ütles, et on head uudised. Et mul on võimalik saada Kollane kaart ( nagu meie ID kaart või haigekassa kaart).
NEljapäeval läksime siis uuesti sinna kontorisse kus saad ennast regitreerida ja töö loa. Ja meid võeti jutule. Saime paberid sisse anda. Selline rõõm et täitsa lõpp. Nii, et nüüd pean u 4 nädalat ootama ja siis saan siin Taanis kõike hüvesid veel vabamalt nautida.
Õhtul läksime HEnrikuga jalutama ja siis ühte Jaapani restorani sushit sööma. HEnrikul oli kinkekaart ja kuna see sai sellel kuupäeval läbi pidime ju selle ära kasutama. Oi kui hea see Shushi seal oli!:D Enne seda veel sain lõpuks endale ühe spordiklubi liikme kaardi. Saime ka sinna mind ära regitreerida. Nüüd olen juba paar korda seal käinud ka. See on u 2,5-3 km kaugusel kus me elame. Sinna saaks minna metrooga kuigi peatus jääb sellest siiski natsa kaugele. Sellepärast olen käinud jalgsi. See on juba paras teekond käia. Aga siin on viimasel ajal jälle nii ilusad ilmad siis see teeb ainult head. Aga eks näis kaua ma jaksan. :D
Eelmine nädala laupäev oli üks halva ilma päev. Enamus aega olime kodus, sest sadas nii hirmsasti. Lõpuks peale lõunat otsustasime minna autoga sõitma. Sõitsime kuni Roskildeni ja sealt edasi. Appi te ei kujuta ette kui ilus seal loodus on. Seal on üks ilus fjord ja väikesed künkad ja siis me sõitsime ühest imeilusast külast läbi. See on keskajast ja koos oma ilusa kiriku ja vanade majadega. Ja see on Henriku unituste koht kuhu kunagi tahaks elama minna. Mina ei saa aga seda küla enam oma peast välja. see oli niii niii armas ja ilus.
Pühapäeval käisime kopenhaageni rahvusvahelises kirikus. See on küll luteri kirik, aga kuna inimesed kes seal käivad on maailma eripaikadest ja erinevatest konessioonidest siis teenistus on natuke erinev tavalisest luteri kiriku teenistuses. See meeldis mulle eriti. Esiteks sain aru mida pastor rääkis ja teiseks oli lihtsalt tore tunda ennast grupis kus kõik on välismaalased Taanis. Sellises grupis tunned end hästi, sest kõigil on sama taust. Nad on siia tulnud teistest riikidest. Jäime ka kiriku kohvile ja saime ka teistega rääkida pisut. See oli tore ja hea meile mõlemale. Arvan, et lähen sinna järgmine pühapäev.
Peale lõunat oli mul jälle Eesti koori proov ja õhtul käisime HEnriku emal ( BIrtel) külas. Sõime õhtust ja rääkisime päris pikalt ja kaua.
Sellel nädalal olen käinud trennis ja jalutamas.
Esmaspäeal saime kinnituse, et HEnrik on täiesti terve. Suur aitäh palvete eest kallid sõbrad.
Eile sain kurbi uudiseid oma vanaemast Agnesest. Siiski loodan, et kõik läheb veel hästi. Sellistel hetkedel igatsen eriti olla koduste juures aga Henrik on tõesti suurepärane.Ta toetab ja hoiab. TA oli nõus jääma koju täna oma suurelt koosolekult, et olla koos minuga. Saate aru inimested?? Uskumatu. Loomulikult käskisin tal minna. Nüüd ta muudkui saadab sõnumeid ja uurib. Imeline eks!!!
Mina aga ootan uudiseid Eestist ja Agnesest.
Muide Gretel ei ole ikka veel laps käes. Kuigi täna ma enam ei tea. Eile veel ei olnud! Hoiame siis pöialt.
Nüüd hakkan varsti süüa tegema. Kallistan ja tervitan.
Muide varsti näeme!!!!
Wednesday, 7 October 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)