Aga noh eestlastele olin ikkagi kättesaadav peaaegu 3 nädalat sellepärast ei kirjutanud ma siia enam oktoobris eriti midagi.
Neile kes loevad minu blogi ja Eestis mind ei näinud siis käisin oma kalli vanaema Agnese matustel. Lõpuks jõudis ta sinna kuhu ta ammu juba minna oli tahtnud. Inglid võtsid ta oma kaissu ja kandsid ta koju:)
Aga tore oli olla Eestis. Teid näha kõiki ja olla koos perega! ÄGE.
Nüüd olen tagasi juba alates 31.oktooberist. Ja elu siin läheb ka aina kiiremaks ja paremaks.
Miks ma esimesel nädalal ei kirjutanud midagi, sest see esimene nädal möödus mul suht magamise tähe all. Olin Eestis nii haigeks jäänud, et siin toas sain ennast korralikult ravida.
Tegelt veel oli üks tore seik pühapäeval kohe pärast Taani jõudmist. Louise ( Elari naine) oli Taanis ja ta kutsus juba siiis kui ma Eestis olin mind pühapäeval ühte kirikusse. MIs tegelt ei asu üldse kaugel kus mina elan. Seda kutsututakse noorte kirikuks, seal toimub palju noorte teenistusi aga tavalisi teenitusi. Sellel pühapäeval oli siis n.ö palve ja leiva teenitus. See tähendab, et peale teenistust oli suur lõuna. Aga kõige toredam selle asja juures oli see, et nii kui kirikusse läksin nägin oma vanu kooli kaaslasi. Siis sain aru, et olin koguaeg käinud valedes kohtades.
Ma ei olnud kedagi peale Signe näinud enne Taanis olles. Ja siis ma läksin sinna kirikusse ja nägin kohe vähemalt 10. tuttavat.
Siis olingi peale seda u n nädala voodirežiimil. Siiski teisipäeval käisime oma naabril külas. Ta oli meid ammu juba kutsunud ja lõpuks leidsime aja mis kõigile sobis. See oli väga tore õhtu. Hea söök ja jook. Palju naeru ja tagarääkimist teistest naabritest. ( ei tegelt see nii hull ei olnud) Aga mina sain ikka palju rohkem infot meie naabrite kohta. Kellel mitu last on ja kes kellega abielus või koos elab. Meil muide elab siin igast maalaseid. (EestlasiJ, brasiillasi, rootslasi jne).
Ja reedeks sain ma just nii palju terveks, et sain siiski minna Silkeborgi kooli kokkutulekule.
Appi, te ei kujuta ette kui erutatud ma olin. Hommikul kohe olin krapsti valmis minema. Viisin Henriku tööle. sest laenasin tema autot, et sõita Silkeborgi!:D Saate aru eestlased??? Sõitsin ise 400 km kooli ja tagasi. Mööda kiirteid!:D:D:D noh tegelt Signe oli ka peal ja Kasper Karslundest ( koht ku Louise ja Signe pärit on - 30 km Kopenhaagenist.)
Hommikul pakkisin veel asju ja siis võtsin Signe tema kodust peale, mis asub u 600 m minu kodust. ( Me oleme naabrmutid );) ja hakkasime sõitma. Ma arvan, et kõige raskem oligi saada linnast välja, sest kiirtee peal ei ole eriti raske sõita.
Teel korjasime Kasperi peale ja reis võiski alata.
3,5 h hiljem jõudsime Silkeborgi. Uskumatu, et olin seal tagasi peale 5 aastat. See linn on niii nunnu. Kuna kogunemine kooli oli alles kell 20.00 õhtul siis läksime linna peale sööma. Parkisime auto ja otsisime söögikohta. Meiega liitusid veel Johanne ja Laura. Mõlemad meie aasta õpilased. Oli nii tore vestelda ja üksteist jälle näha. Kuigi tegelt me olime nüüd näinud just nädal enne seal kirikus. Aga seal ei olnud aega jutustada nii palju. Või noh mina ise rääkisin rohkem Louisega.
Peale söömist sõitsime kooli. Võtsime asjad ja läksime registreerima. Amalie ja Louise Holm olid sel hetkel regitreerimis laua juures. JA need on ka meie aasta õpilased. Olin Louisega väga head sõbrad kooli ajal ja näha teda üle nii mitme aasta oli meeletult tore. TA isegi tundis mu ära.
Esimene tuttav õpetaja, keda ma nägin oli Jacob. Uskumatu ta tundis mu kohe ära ja esimene küsimus kas ma ikka mängin viiulit. See oli niiii armas. Sest iga aasta on neil koolis u 130 uut õpilast või rohkem. Ja mäletada mind nii ammusest ajast see oli kift.
Esimesel õhtul oligi rohkem kogunemine ja õhtul kõik 280 inimest üritasime mahtuda puhkeruumi ja laulsime laule kooliajast. Selline kooliaja tunne tuli tagasi, et täitsa lõpp. Istusin koos Agnesega (minu aasta Euro Classi õpilane) ja Lajošega. Mõlemad Ungarlased muide. Oli tore Agnest näha. Meid oli üldse kokku 4 meie klassist. (Mina, Signe, Agnes ja Adric).
Terve õhtu rääkisin nii paljudega juttu kui sain. Ja loomulikult enamus juba teadsid, et elan Taanis ja, et Henrik on taanlane. See on uskumatu kuidas jutud levivadJ
Järgmine päev (laupäev hakkas nii nagu hommikud ikka hojskoles) Kogunesime aulasse, kus laulsime ja kus tutvustati uusi õpetajaid ja aineid mida koolis nüüd saab õppida. Seal saime teada ka erinevate workshopide kohta millest saime sellel päeval osa võtta. Mina valisin väljasõidu Silkebori vana sanatooriumi juurde. Enamus välismaalaseid valisid selle. See oli vahva ja tore oli olla tagasi selles kohas kus ma nii mitmeid kordi käisin. Isegi kontserte andsin.
Tagasi tulles oli kõikidel juubeli aasta õpilastel vastuvõtt õpetajatega ja direktoritega( Helga ja Carsten). Olin neid päeval kaugelt näinud kuid nüüd sain ka kallistada. Nemadki mäletasid mind päris hästi:D Vastuvõtt kestis mõnda aega ja siis peale seda hakkasime valmistuma õhtuseks suuuuureks peoks. Loomulikult meie toas ei olnud peeglit, sest me magasime kõik koos ühes suures klassiruumis. Päeval oli kohtunud selle aasta Euroclassi õpilastega ja seal oli kaks tüdrukut Eestist. Teadsin, et nad elavad toas nr 13 ja siis läksingi kogu oma tavaariga üles. Koputasin ja ütlesin, tere ma olen ka Eestist. Ja mul oleks vaja peeglit. Nemad olid nii lahked lasid mind oma tuppa ja sain seal kõik juuksed ja meigi teha. Kõik kooli dušsiruumid ja wcd olid hõivatud. Tore, et ikka eestlasi igal pool on:D:D
Õhtul oli väga ilus pidu. Palju esinemisi ja kõnesid ( taanlased lihtsalt armastavad kõnesid). JA siis oli üks tants ja trall kuni varaste hommikutundideni. Tore oli aega veeta ja rääkida kõikidega.
Peale hommikusööki pidime ära sõitma sest minul oli juba kell 4 koori proov. Ütlesime head aega ja sõitsime minema. Võtsime ka Agnese peale ja tõime Kopenhaagenisse.
Jõudsime ilusti koju. Viskasin koti koju ja jooksin proovi. Laulsime jõululaule ja 29dal on meil Eesti Kodu üritus kus laulame.
Esmaspäeval peale silkeborgi Henrik soovitas mul minna vaatame seda lastemänguväljakut kuhu ma kandideerisin. Vihma sadas päris palju aga läksin See asub paari metroo peatuse kaugusel. Kui saan ratta, hakkan ikka nagu kõikidele taanlastele kohane rattaga sinna sõitma. Seal oli päris tore, tutvusin naisega, kes seda lastemänguväljakut juhib. Rääkisime päris kaua ja ta näitas mulle seda kohta, tutvustas nende tegevust. Peale seda külaskäiku olen ma väga motiveeritud seda töökohta saama. Aga noh seal on 106 tahtjat. Nii, et ole näha.
Õhtul läksime poodi kuna teisipäeval oli mardilaupäev siis Taanis on kombeks süüa parti. Ja siis me ostsime terve pardi ja ma juba siis mõtlesin, et PALJU ÕNNE KATI. Ma pole elus ühtegi praadi küpsetanud peale kanakoibade. Eks ma ikka natuke närvis olin. Ja Henrik lubas, et kui ma mingit head retspeti ei leia siis ta teeb ise selle pardiga midagi.
Mul on küll 13 retseptiraamatut, aga mitte üheski nendes ei ole pardiprae retsepti:P Siis ma surfasin internetis terve teisipäeva hommiku. Ja lõpuks leidsin retspeti nimega: lihtne ja maitsev pardipraad!!!! Täitsa hull oli see, et see part tundus nii elav. Kuigi ta oli ilusti juba seest puhastatud ja põhimõtteliselt kõik ette valmistatud. Aga see tunne käes hoida ja siis seda täitma hakata oli kuidagi raskesti ületatav. Kas teadsite, et parti tuleb küpsetada 2-3h. Hullumaja!!!!!
Aga mis peamine. Ma sain HAKKAMA. Part oli tõesti maitsev. Tänu taevale, et on olemas koht nimega toidutare.ee.
Hakkasin nüüd jälle käima trennis ja olen suhteliselt tubli olnud.
Siin majas on reegel, et iga korter peab koristama koridore teatud kuul aastas. Nüüd on käes meie kord. Niisiis eelmine kolmapäev koristasin meie koridore. See võttis täpselt 4h aega. MA olin läbi pärast seda kui lätiraha. Aga isegi majahoidja olevat kiitnud, et nii korras koridore ta ei mäleta. Noh järgmine nädal on vaja veel korra teha. Ja siis selleks aasataks on kõik.
Eelmine laupäev, aga sain teada, et saan oma elamisloa. Aega läks aga asja sai. Olime just väljas jalutamas ja asju ostmas. Henrik viis vahepeal osa asju koju ja vaatas ka postkasti ning seal oligi vastus. Ma hüppasin keset tänavat ja kisasin. Ma olin ikka niii õnnelik. Esmaspäeval käisime juba kohalikus omavalitsuses ja nüüd ootan oma kollast kaarti ( nagu Eestis ID kaart ja haigekassa kaart koos). See peaks tulema hiljemalt järgmine nädal.
Pühapäeval käisime vanaisal külas. See on alati nii armas ja tore õhtu kui seal oleme. Vanaisa oli nii elevil ja rõõmus. Viisime talle Eesti šokolaadi ja see tegi ta meele heaks. Kuigi terve suuretoa laud on tal maiustusi täis. Aga ta armastab neid väga.
Täna käisin keelte koolis rääkimas millal saan alustada. Aga noh mind pandi ootelist ja natuke peab jälle ootama. Eks ma olen juba harjunud ootama siin:D:D
Täna läks Henrik jälle 2 päevasele seminarile Jüüti poolsaarele. Siis on mul alati aega kirjutada. :D
Kopenhaagen on aina rohkem jõulukaunistusi täis. See on nii ilus. Veel kõik ei ole põlema pandud. Aga meie tänav on nii ilus. Ootan juba põnevusega. Homme avatakse Tivolis jõulumaa. Sinna tahaks ka minna.
Teate ma usun, et kui te nüüd olete selle lugemise lõpetanud, soovite, et ma ikka kirjutaksin tihendamine. Muidu võtan liiga palju teie aega ära.
Olete ikka väga kallid mulle ja muide tore on uudiseid saada Eestist! Eriti selliseid mis hiljuti just tulidJ
Olge hoitud:D
Kati
