Kaere hele!
Niisiis on täna jälle ilusti 2 nädalat nagu lupsti mööda läinud ja ma ei saa aru kuidas.
Hakkan jälle algusest peale, et kõik ikka saaks ära räägitud.
neljapäeval ehk siis 3dal käisin Gretel ja Danil külas Vodinborgis. Käisin pisikest Louiset vaatamas. Ja lihtsalt Gretega jutustamas.Jälle super ilus laps neil.
Jõudsime kuskil 11 sinna ja kui kell 3 Henrikul koosolek lõppes lõpetasime meie ka oma jutustamise. Ehk siis ma usun, et hingasime ka üle mitme tunni esimest korda. No mul oli ju nii palju positiivseid uudiseid rääkida ja Gretel oma sünnitus muljeid jagada:D:D. Nii tore on alati seal olla...sest Grete on siin mulle kui Taani vanem õde: annab nõu ja kuulab. Noh nagu Siku Eestis";).
kahjuks seekord ei saanud me aga õhtusöögile jääda ja pidime kiirustama tagasi Kopenhaagenisse.
Igal juhul viimane kord arvasin, et lähen juba reedel s.o. 4.12 tööle, Aga asjad nii lihtsalt ei läinud. Nimelt siis käisin vaid kohtumas kõige suurema bossiga, kes siis reguleerib nende mänguväljakute tööd Kopenhaageni omavalitsuse all. Jällegi imetore pärastlõuna oli. Jutustasime ja pidin endast rääkima ja Eestist ja kõik mis seal teinud olen. Aga täitsa tore naine oli ja ega ärevust väga enam ei olnud, sest olin juba töö saanud.
Nii ma siis ootasin kuni järgmise neljapäevani, et millal saan alustada, sest Hanne-Lyse ( mänguplatsi juhataja) pidi helistama esmaspäeval ja andma teada. Aga lõpuks kannatus katkes ja helistasin ise. Siis tuli välja, et ta oli olnud konverentsil ( mitte kliimakonverentsil):) ja ei saanud teatada mulle.
Õhtul oli meil kooriga Evelin Serti ( kes teab) juures jõuluistumine. See oli ka väga tore, Sai Eesti keelt rääkida palju jälle ja süüa igasugu häid asju. Mina tegin siis oma piparkoogitainast piparkooke. Muide see tainas tuli päris hea ja päris õiget värvi ja noh tundub vähemalt maiste järgi piparkoogi tainas olevat.
Olen nüüd palju küpsetanud ja igale poole, sest noh ise ma eriti piparkooke ei söö ja noh palju see Henrik ikka sööb neid. Aga ta on nii toetav, et ta lihtsalt sellepärast sööb neid vist, et mulle head meelt teha!;)
Aga noh seni pole keegi veel ära surnud ja mõned on ka kiitnud. Henrikul käib see päkapiku mäng ikka töö juures. Siis ühel päeval viis ta ka päkapikuna piparkooke karbi sees kingiks.
laupäeval 5.12 käisime Henriku ristiema sünnipäeval. ta sai 85! Ja minge metsa mis moodi see naine elab. Ta on endine jurist ja elu aeg elanud üksi. Nüüd mõned aastad tagasi tekkis talle ka sõber, kes on sama vana ja lesk. Nad on niiii armsad koos.
Igal juhul.....elab ta siis Kopenhaagenis Österborgis merele vaatega korteris. Korter on u 200 ruutmeetrit. 7 tuba. Vanas u 150 aasta vanuses majas. Kõrged laed, suured aknad ja mega suured toad. Kunagi tema vanematel olid seal ka teenijad! Isegi teenijatüdruku tuba on alles. Sünnipäevale oli umbes 20 inimest oli kutsutud. Selline tunne oli, et olime kuskil mõisas. Sest nii palju vaba ruumi oli.
Aga see naine on kõige armsam naine maa muna peal. Rõõmus ja elav. Ta ise võttis mul käest kinni ja näitas oma korterit. Hea, et ta ikka näitas ise mulle seda, sest ma ise eksisin seal koguaeg ära. Vetsu ei julgenud minna, sest ma ei teadnud kuidas tagasi tulla!:)
Aga see oli selline vastuvõtt, et kestis paar tundi ja siis inimesed läksid laiali. Sõime sellist šokolaadi torti, et hoia ja keela! SUPER lihtsalt.
Aa enne sünnipäeva käisime veel koos ema ja HEnrikuga jälle Lyngbys jõuluturul. Aga ega me palju ikka midagi ei ostnud! Ühe käsitsi valmistatud klaasist tähe meie tulevase kuuse otsa.
Eelmine nädal olin ikka mega tubli. Käisin üle päeva trennis ja ühel päeval kõndisin linna jalgsi ja käisin kõik poed läbi ning otsisin jõulukinke. Terve linn on täitsa tagurpidi keeratud seoses selle Kliima konvertentsiga. Metrood on täis välismaalasi, kes on eksinud või ei tea mis peatuses maha minna.
Laupäeval olime kutsutud jälle Johani (Henriku sõber ja ristipoja isa). juurde jõululõunale/õhtusöögile. meid oli kokku kuskil 20 inimest. Igaüks pidi midagi kaasa tooma. Meie tõime pasteeti ja seeni. Jälle mega maistev oli. Kuigi natuke ebatavaline. Sõime palju kala. Mis oli väga väga maitsev muidugi.
Viisime neile ka piparkooke kingiks. Inuk ( Henriku ristipoeg) sõi ainult neid. Mul oli kohe kerge tunne. Sain natsa + punkte vähemalt. Muidu ta alati nii võõrastab. Henrik isegi sai pildi meist kahest. ( Mina+ Inuk).
Seal mängisime sellist ägedat kingisaamis mängu. Et iga üks paneb omatoodud pakitud kingi lauale. Ja siis hakatakse täringuid veeretama korda mööda. See kes saab nr 6 saab endale kingi valida laualt. Ja võib juhtuda, et sa ei saa midagi või siis saad lausa 3. Kui kõik kingid on laua pealt otsa saanud siis mängitakse u viis minutit edasi, ja siis võid hakata varastama teiste käest kinke. Iga kord kui nr 6 saad.
See oli v'ga naljakas. ja lõpuks lõppes mäng nii, et mina sain 2 kinki ja Henrik ei saanud midagi. Aga võin öelda, et kingid ei olnud erit väärtuslikud. Sain ühe vanema vaasi ( vist arvatavasti kasutatud) ja mingi õudsa muusikaga plaadi:D:D. Nii, et Henrik ei olnud väga õnnetu, et tema midagi ei saanud. Sest teistel olid u samad kingitused:)
Niisiis täna käisin tööl.
Einoh....mulle meeldib. Ei saa kurta kui töö ajast u 3h teen tööd ja üle jäänud aja vaatan aknast välja kuidas lapsed õues mängivad. :D:D
Ei tegelt see oli alles esimene päev. ja kindlsti läheb ka keerulisemaks. Ja keele õpe veel juurde. Aga tore päev oli. Palju lapsi hommikul rühmatundides.
Kõige parem osa päevast oli täna kui pealelõunat panime jõulumuusika mängima ja istusime ja jutustasime ( taani keeles):D:D Ja siis hakkas laia paksu lund sadama. Esimest korda sellel aastal tuli selline jõulutunne peale! Super äge oli.
See mänguväljak asub ühes suures pargis. Ja siis käisime veel Hanne-lysega tutvumas pargi töötajatega, kes hoolitsevad pargi eest. Ehk siis pargivaht ja mõned mehed veel. Nad olid ka nii toredad ja rõõmsad. Muide istutasid tulbi sibulaid. ;)
Siis nägin veel täna demonstrtsiooni meie pargi juurest mööda minemast. Terve päev oli helikopter pargi kohal ja valvas. U 500 inimest kõndis meist mööda ja lõpuks u 10 politsei autot. Õnneks oli kõik rahulik.
vot nii, sai vist jälle ülevaade tehtud.
Ega ma ei ole kindel, kas jõuan enne jõule siia enam kirjutada...sest reedel lähme Henrikuga Saksamaale jõuluturge vaatama ja natuke ennast ( rohkem Henrikut) tuulutama. Ja siis on juba kohe kohe jõulud ja juba tulemegi Eestisse.
Igal juhul....kallistan kõiki ja kohtume Eesis eks!
Olge hoitud,
Kati ( Henrik tervitab ka):D
Tuesday, 15 December 2009
Tuesday, 1 December 2009
Lastemänguväljak, Pood ''Moskva'' ja vanaisa, kes ei armasta salatit:
Tsauka sõbrad,
Niisiis on jälle kaks nädalat peaaegu mööda läinud ja ei ole midagi jõudnud kirjutada.
Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Üritan nüüd algusest peale nii palju meelde tuletada kui võimalik.
Viimane kord oli siis kui Henrik oli jälle läinud seminarile paarika päevaks. Laupäeval peale seda kui Henrik tagasi oli tulnud läksime Henriku ema Birte juurde. Teda ise kodus ei olnud, sest ta oli nädalvahetuseks sõinud Norra. Kell 12 avatakse väike putka meie lähedal raekoja kõrval, kust saab osta värskeid juur ja puuvilju. Üritame alati sealt midagi osta, sest need on küige tervislikumad mis siit saada võib. Peale seda sõitsimegi siis ema juurde. Käisime veel IKeas ja paaris muus kohas kuna need jäävad teele ning siis jõudsimegi kohale. Enne ema maja juurde jõudmist nägin juba eemalt, et üks tüdruk on tee peal ja lühikeste riietega. VAid T-särgi ja lühikeste pükstega. Sõitsime temast mööda ja oli näha, et ta näost, et ta on täiesti paanikas. Parkisime auto ema maja ette ja ütlesin HEnrikule, et mine küsi ks ta vajab abi, sest oli näha, et midagi oli korrast ära. HEnrik alguses kahtles, aga lõpuks läks küsima. Ma ei saanud ju midagi aru, sest nad rääksid Taani keeles, aga ta andsi mulle märku, et läheb sisse. Tüdruk jäi ikka ootama välja. Siis läksin ma ka tema juurde ja küsisin, mis oli juhtunud. TA arvas, et ta isa oli saanud südamerabanduse. JA ta ootas kiirabi väljas. Jäin õue tüdruku juurde ja ootama kiirabi ka. Sellistel hetkedel isegi minut tundub nagu 1h. Üks naaber tuli veel ka appi. Tuli välja, et ta oli arst. Ootasime pea 15 min kiirabi. See on pikk aeg kui inimesel üldse pulsi ei ole.
Me ei tea siiamaani kuidas see asi lõppes. me lahkusime kui kiirabi tuli, kuid see arst kes tuli ka appi ütles tüdrukule, et see asi tundus väga halb olevat.
Kiirabi oli seal vähemalt pool tunfi või rohkem. ei tea kas seegi on hea märk või halb??
Igal juhul oli meil tuju päris kurb ja kuidagi ei olnud enam tahtmist minna metsa jalutama ja jõulukaunistusi korjama.
Jäimegi siis koju ja valmistasime õhtusöögi ning pesime pesu. Jäime ööseks sinna. Tegime kaminasse tule ja panime küünlad põlema ja palvetasime, et kõik läheks ikka hästi.
Järgmine päev läksime jalutama metsa. See oli niiiiiiiii ilus. Korjasime käbisid ja sammalt ja tammetõrusid. Oli selline natsa seenevihmane. Aga nii tore oli lihtsalt jalutada. See piirkond kus ema elab on väga vana ja seal on nii palju toredaid vanu maju! Meeletult ilus!
Õhtul jõudsime koju ja hakkasime vaikselt ka kodu kaunistama. Aga väga vähe,sest üks nädal oli veel advendini aega.
Siis esmaspäeval Henrik sõitis jälle kahepäevasele seminarile ja arvake ära mida mina tegema hakkasin???
MUIDUGI jõulukaunitusi. Pärgasid ja küünalde ümber kaunistusi. Väga põnev, sest eelmine aasta ei teinud ma eriti midagi, ja see võttis mul ikka päris kaua aega, et kõik valmis teha, sest noh natuke roostes olen ka.
Kolmapäeval oli siis mul töö intervjuu. Oli närvis ja ärevil enne kodus, et Henrik otsustas kaasa tulla. Läksime koos parki ja ma ikka lõpuks läksin ise intervjuule.:)HEnrik ootas kannatlikult pargis, jalutas ringi ning usun, et pabistas kaasa. Aga tööintervjuu läks väga hästi. See kestis natuke üle tunni, aga meil oli tore. Jõime teed ja lihtsalt jutustasime kolmekesi. Närv kadus umbes poole intervjuu pealt! NAd on tõesti väga toredad seal. Ja ette rutates võin täna öelda, et sain selle töökoha:D:D:D:D:D Ma lihtsalt ei saa enam õnnelikum olla! 106 tahtjat, 9 kutsuti intervjuule ja 1 sai koha!:) Ei jõua reedet ära oodata kui saab hakata normaalset tööinimese elu elama!:) Aitäh kõikidele palvete ja pöidlahoidmiste eest.
Peale intervjuud olime nii rõõmsad, sest mulle tundus, et see läks hästi. Ja siis jalutasime metroo peatusesse, ja tee peale jäi meile MOSKVA pood. Läksime sisse ja kujutate ette nad müüvad seal kohukesi ja tatart ja manna ja kõike asju mida meil ka poes on leida. Ainuke vahe, et neil on venemaalt need sisse toodud. Nii kift ja loomulikult ostsime siis kohukesi sealt. Tore, mõõd kui tuleb isu peale saan minna ja osta, ei pea ootama, et keegi Eestist tuleks ja tooks või millal ise eestisse saan.
Muidu ikka terve eelmise nädala kaunistasin kodu, käisin trennis ja valmistasin õhtusööke. Reedel tegin sellise hunniku pannkooke, et oleks võinud kogu maja sööma kutsuda. See arvestamine kahele ei tule veel nii hästi välja.
LAupäeval käisime jälle värskeid juur ja puuvilju ostmas ja pidime sõitma Lyngbysse ( väike linnaosa, mis asub päris ema lähedal) jõuluturule. Sõitsime enne toidupoest läbi, et osta õhtusööki endale. Seal kohtusime selle poe direktoiga, ja loomulikult kutsuti meid kohvile. Viimasel ajal ei saa kuskil toidupoes käija koos Henrikuga, sest meid kutsutakse kohvile või kõigil on mingeid jutte rääkida ja väga väga pikalt:)
Aga siis lõpuks jõudsime ikka Lyngbysse. Seal oli niiiii ilus Jõuluturg vanas vesiveskis. Nii palju ilusaid asju, et HEnrik lubas, et lähme järgmine laupäev tagasi. Pärast seda sõitsime ema juurde teed jooma.
Õhtul läksime Henriku sõbra juurde, kelle poeg on Henriku ristilaps. Nad ostsid kevadel uue maja, ja nüüd neil sai köök valmis ja nad saavad kutsuda külalisi jälle. TA naine on super kokk. Gröönimaalt pärit ja uskumatu mis toite ta valmistab. Sõime alustuseks vaalasuppi:P Palun väga! Väga maitsev oli aga vaal ise ei maitsenud väga hästi.
IStusin kõrvuti ühe mehega Norrast ja me rääkisime ikka kõigest ja väga tore ja naljakas oli. Ta oli väga humoorikas mees. Ja lõpuks tuli välja, et lapsepõlves oli ta Bardi naise Kjersti mängukaaslane. NAd olid naabrid. Saate aru kui väike ikka maailma on?? Uskumatu.
Õhtul mänisime veel wii-d. See on selline interaktiivne telekamäng. VÄGA VÄGA naljakas ja väga tore ajaviide koos sõpradega veeta. SUPER!!!!
Pühapäeval oli mul siis esimene kontsert kopenhaageni Eesti kooriga. Eesti kodul oli esimesel advendil jõululõuna. Isegi jõuluvana tuli ja lapsed said kingitusi. Kokku oli inimesi u 70 kuigi oodati vähemalt 100 inimest. Oli tore näha kõiki neid eestlasi ja rääkida ja tutvuda! Koor esines hästi. HEnrik ja Birte olid ka seal. Birte juba oktoobris küsis, kus meid vaatama saks tulla ja nüüd lõpuks oli ka võimalus.
õhtul läksimegi Birte juurde esimest adventi veetma koos vanaisa ja onuga. Õhtu oli tore ja meeldiv. Sõime pasteeti. See on väga suur traditsioon siin jälle süüa jõuluajal sooja ahjus tehtud pasteeti. Väga maistev oli. JA eriti hea ka salat. Aga vanaisale ei meeldi üldse süüa midagi rohelist. Aga kuna ta tütar ikka natuke sunnib teda siis ta alati võtab kaks kõige pisemat salti lehte. urgitsdeb need taldrikule ja on ülimatl rahul endaga! Seda on alati nii naljakas vaadata kui das ta üritab vastu hakata ja lõoetab kahe väikese salatilehega taldrikult. Aga ärge lootkegi, et ta tomateid ja oliive sööb! Iial!:D:DSamas on ta üks tore ja tark vanapapi, kes ei jõua ära oodata kui meid jälle näeb!
Eile siis sain telefoni kõne sealt lastemängu väljakult kuhu lähen tööle, et nad valisid minu. Oleks te näinud mida ma siin kodus tegin peale seda telefoni kõnet. Tegin sellist happy tantsu!!!!et vähe pole!
Nüüd on esimene detsember ja meil igal juhul jõuluinglid lendavad nii,et vähe ei ole. Ja üritan täna valmis meisterdada oma esimese piparkoogi taina. Loodan, et leian lõpuks ka piparkoogi vormid kuskilt poest. Neid tõesti on väga raske saada siin:DAga ma ei anna alla!
Olge hoitud!
JA uudiseid nagu lastesünnid ja kihlumised ja muud teated on alati teretulnud!:)
Kallistan
Niisiis on jälle kaks nädalat peaaegu mööda läinud ja ei ole midagi jõudnud kirjutada.
Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Üritan nüüd algusest peale nii palju meelde tuletada kui võimalik.
Viimane kord oli siis kui Henrik oli jälle läinud seminarile paarika päevaks. Laupäeval peale seda kui Henrik tagasi oli tulnud läksime Henriku ema Birte juurde. Teda ise kodus ei olnud, sest ta oli nädalvahetuseks sõinud Norra. Kell 12 avatakse väike putka meie lähedal raekoja kõrval, kust saab osta värskeid juur ja puuvilju. Üritame alati sealt midagi osta, sest need on küige tervislikumad mis siit saada võib. Peale seda sõitsimegi siis ema juurde. Käisime veel IKeas ja paaris muus kohas kuna need jäävad teele ning siis jõudsimegi kohale. Enne ema maja juurde jõudmist nägin juba eemalt, et üks tüdruk on tee peal ja lühikeste riietega. VAid T-särgi ja lühikeste pükstega. Sõitsime temast mööda ja oli näha, et ta näost, et ta on täiesti paanikas. Parkisime auto ema maja ette ja ütlesin HEnrikule, et mine küsi ks ta vajab abi, sest oli näha, et midagi oli korrast ära. HEnrik alguses kahtles, aga lõpuks läks küsima. Ma ei saanud ju midagi aru, sest nad rääksid Taani keeles, aga ta andsi mulle märku, et läheb sisse. Tüdruk jäi ikka ootama välja. Siis läksin ma ka tema juurde ja küsisin, mis oli juhtunud. TA arvas, et ta isa oli saanud südamerabanduse. JA ta ootas kiirabi väljas. Jäin õue tüdruku juurde ja ootama kiirabi ka. Sellistel hetkedel isegi minut tundub nagu 1h. Üks naaber tuli veel ka appi. Tuli välja, et ta oli arst. Ootasime pea 15 min kiirabi. See on pikk aeg kui inimesel üldse pulsi ei ole.
Me ei tea siiamaani kuidas see asi lõppes. me lahkusime kui kiirabi tuli, kuid see arst kes tuli ka appi ütles tüdrukule, et see asi tundus väga halb olevat.
Kiirabi oli seal vähemalt pool tunfi või rohkem. ei tea kas seegi on hea märk või halb??
Igal juhul oli meil tuju päris kurb ja kuidagi ei olnud enam tahtmist minna metsa jalutama ja jõulukaunistusi korjama.
Jäimegi siis koju ja valmistasime õhtusöögi ning pesime pesu. Jäime ööseks sinna. Tegime kaminasse tule ja panime küünlad põlema ja palvetasime, et kõik läheks ikka hästi.
Järgmine päev läksime jalutama metsa. See oli niiiiiiiii ilus. Korjasime käbisid ja sammalt ja tammetõrusid. Oli selline natsa seenevihmane. Aga nii tore oli lihtsalt jalutada. See piirkond kus ema elab on väga vana ja seal on nii palju toredaid vanu maju! Meeletult ilus!
Õhtul jõudsime koju ja hakkasime vaikselt ka kodu kaunistama. Aga väga vähe,sest üks nädal oli veel advendini aega.
Siis esmaspäeval Henrik sõitis jälle kahepäevasele seminarile ja arvake ära mida mina tegema hakkasin???
MUIDUGI jõulukaunitusi. Pärgasid ja küünalde ümber kaunistusi. Väga põnev, sest eelmine aasta ei teinud ma eriti midagi, ja see võttis mul ikka päris kaua aega, et kõik valmis teha, sest noh natuke roostes olen ka.
Kolmapäeval oli siis mul töö intervjuu. Oli närvis ja ärevil enne kodus, et Henrik otsustas kaasa tulla. Läksime koos parki ja ma ikka lõpuks läksin ise intervjuule.:)HEnrik ootas kannatlikult pargis, jalutas ringi ning usun, et pabistas kaasa. Aga tööintervjuu läks väga hästi. See kestis natuke üle tunni, aga meil oli tore. Jõime teed ja lihtsalt jutustasime kolmekesi. Närv kadus umbes poole intervjuu pealt! NAd on tõesti väga toredad seal. Ja ette rutates võin täna öelda, et sain selle töökoha:D:D:D:D:D Ma lihtsalt ei saa enam õnnelikum olla! 106 tahtjat, 9 kutsuti intervjuule ja 1 sai koha!:) Ei jõua reedet ära oodata kui saab hakata normaalset tööinimese elu elama!:) Aitäh kõikidele palvete ja pöidlahoidmiste eest.
Peale intervjuud olime nii rõõmsad, sest mulle tundus, et see läks hästi. Ja siis jalutasime metroo peatusesse, ja tee peale jäi meile MOSKVA pood. Läksime sisse ja kujutate ette nad müüvad seal kohukesi ja tatart ja manna ja kõike asju mida meil ka poes on leida. Ainuke vahe, et neil on venemaalt need sisse toodud. Nii kift ja loomulikult ostsime siis kohukesi sealt. Tore, mõõd kui tuleb isu peale saan minna ja osta, ei pea ootama, et keegi Eestist tuleks ja tooks või millal ise eestisse saan.
Muidu ikka terve eelmise nädala kaunistasin kodu, käisin trennis ja valmistasin õhtusööke. Reedel tegin sellise hunniku pannkooke, et oleks võinud kogu maja sööma kutsuda. See arvestamine kahele ei tule veel nii hästi välja.
LAupäeval käisime jälle värskeid juur ja puuvilju ostmas ja pidime sõitma Lyngbysse ( väike linnaosa, mis asub päris ema lähedal) jõuluturule. Sõitsime enne toidupoest läbi, et osta õhtusööki endale. Seal kohtusime selle poe direktoiga, ja loomulikult kutsuti meid kohvile. Viimasel ajal ei saa kuskil toidupoes käija koos Henrikuga, sest meid kutsutakse kohvile või kõigil on mingeid jutte rääkida ja väga väga pikalt:)
Aga siis lõpuks jõudsime ikka Lyngbysse. Seal oli niiiii ilus Jõuluturg vanas vesiveskis. Nii palju ilusaid asju, et HEnrik lubas, et lähme järgmine laupäev tagasi. Pärast seda sõitsime ema juurde teed jooma.
Õhtul läksime Henriku sõbra juurde, kelle poeg on Henriku ristilaps. Nad ostsid kevadel uue maja, ja nüüd neil sai köök valmis ja nad saavad kutsuda külalisi jälle. TA naine on super kokk. Gröönimaalt pärit ja uskumatu mis toite ta valmistab. Sõime alustuseks vaalasuppi:P Palun väga! Väga maitsev oli aga vaal ise ei maitsenud väga hästi.
IStusin kõrvuti ühe mehega Norrast ja me rääkisime ikka kõigest ja väga tore ja naljakas oli. Ta oli väga humoorikas mees. Ja lõpuks tuli välja, et lapsepõlves oli ta Bardi naise Kjersti mängukaaslane. NAd olid naabrid. Saate aru kui väike ikka maailma on?? Uskumatu.
Õhtul mänisime veel wii-d. See on selline interaktiivne telekamäng. VÄGA VÄGA naljakas ja väga tore ajaviide koos sõpradega veeta. SUPER!!!!
Pühapäeval oli mul siis esimene kontsert kopenhaageni Eesti kooriga. Eesti kodul oli esimesel advendil jõululõuna. Isegi jõuluvana tuli ja lapsed said kingitusi. Kokku oli inimesi u 70 kuigi oodati vähemalt 100 inimest. Oli tore näha kõiki neid eestlasi ja rääkida ja tutvuda! Koor esines hästi. HEnrik ja Birte olid ka seal. Birte juba oktoobris küsis, kus meid vaatama saks tulla ja nüüd lõpuks oli ka võimalus.
õhtul läksimegi Birte juurde esimest adventi veetma koos vanaisa ja onuga. Õhtu oli tore ja meeldiv. Sõime pasteeti. See on väga suur traditsioon siin jälle süüa jõuluajal sooja ahjus tehtud pasteeti. Väga maistev oli. JA eriti hea ka salat. Aga vanaisale ei meeldi üldse süüa midagi rohelist. Aga kuna ta tütar ikka natuke sunnib teda siis ta alati võtab kaks kõige pisemat salti lehte. urgitsdeb need taldrikule ja on ülimatl rahul endaga! Seda on alati nii naljakas vaadata kui das ta üritab vastu hakata ja lõoetab kahe väikese salatilehega taldrikult. Aga ärge lootkegi, et ta tomateid ja oliive sööb! Iial!:D:DSamas on ta üks tore ja tark vanapapi, kes ei jõua ära oodata kui meid jälle näeb!
Eile siis sain telefoni kõne sealt lastemängu väljakult kuhu lähen tööle, et nad valisid minu. Oleks te näinud mida ma siin kodus tegin peale seda telefoni kõnet. Tegin sellist happy tantsu!!!!et vähe pole!
Nüüd on esimene detsember ja meil igal juhul jõuluinglid lendavad nii,et vähe ei ole. Ja üritan täna valmis meisterdada oma esimese piparkoogi taina. Loodan, et leian lõpuks ka piparkoogi vormid kuskilt poest. Neid tõesti on väga raske saada siin:DAga ma ei anna alla!
Olge hoitud!
JA uudiseid nagu lastesünnid ja kihlumised ja muud teated on alati teretulnud!:)
Kallistan
Subscribe to:
Posts (Atom)
