Lastemänguväljak, Pood ''Moskva'' ja vanaisa, kes ei armasta salatit:

Tsauka sõbrad,

Niisiis on jälle kaks nädalat peaaegu mööda läinud ja ei ole midagi jõudnud kirjutada.
Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Üritan nüüd algusest peale nii palju meelde tuletada kui võimalik.

Viimane kord oli siis kui Henrik oli jälle läinud seminarile paarika päevaks. Laupäeval peale seda kui Henrik tagasi oli tulnud läksime Henriku ema Birte juurde. Teda ise kodus ei olnud, sest ta oli nädalvahetuseks sõinud Norra. Kell 12 avatakse väike putka meie lähedal raekoja kõrval, kust saab osta värskeid juur ja puuvilju. Üritame alati sealt midagi osta, sest need on küige tervislikumad mis siit saada võib. Peale seda sõitsimegi siis ema juurde. Käisime veel IKeas ja paaris muus kohas kuna need jäävad teele ning siis jõudsimegi kohale. Enne ema maja juurde jõudmist nägin juba eemalt, et üks tüdruk on tee peal ja lühikeste riietega. VAid T-särgi ja lühikeste pükstega. Sõitsime temast mööda ja oli näha, et ta näost, et ta on täiesti paanikas. Parkisime auto ema maja ette ja ütlesin HEnrikule, et mine küsi ks ta vajab abi, sest oli näha, et midagi oli korrast ära. HEnrik alguses kahtles, aga lõpuks läks küsima. Ma ei saanud ju midagi aru, sest nad rääksid Taani keeles, aga ta andsi mulle märku, et läheb sisse. Tüdruk jäi ikka ootama välja. Siis läksin ma ka tema juurde ja küsisin, mis oli juhtunud. TA arvas, et ta isa oli saanud südamerabanduse. JA ta ootas kiirabi väljas. Jäin õue tüdruku juurde ja ootama kiirabi ka. Sellistel hetkedel isegi minut tundub nagu 1h. Üks naaber tuli veel ka appi. Tuli välja, et ta oli arst. Ootasime pea 15 min kiirabi. See on pikk aeg kui inimesel üldse pulsi ei ole.
Me ei tea siiamaani kuidas see asi lõppes. me lahkusime kui kiirabi tuli, kuid see arst kes tuli ka appi ütles tüdrukule, et see asi tundus väga halb olevat.
Kiirabi oli seal vähemalt pool tunfi või rohkem. ei tea kas seegi on hea märk või halb??
Igal juhul oli meil tuju päris kurb ja kuidagi ei olnud enam tahtmist minna metsa jalutama ja jõulukaunistusi korjama.
Jäimegi siis koju ja valmistasime õhtusöögi ning pesime pesu. Jäime ööseks sinna. Tegime kaminasse tule ja panime küünlad põlema ja palvetasime, et kõik läheks ikka hästi.

Järgmine päev läksime jalutama metsa. See oli niiiiiiiii ilus. Korjasime käbisid ja sammalt ja tammetõrusid. Oli selline natsa seenevihmane. Aga nii tore oli lihtsalt jalutada. See piirkond kus ema elab on väga vana ja seal on nii palju toredaid vanu maju! Meeletult ilus!
Õhtul jõudsime koju ja hakkasime vaikselt ka kodu kaunistama. Aga väga vähe,sest üks nädal oli veel advendini aega.

Siis esmaspäeval Henrik sõitis jälle kahepäevasele seminarile ja arvake ära mida mina tegema hakkasin???
MUIDUGI jõulukaunitusi. Pärgasid ja küünalde ümber kaunistusi. Väga põnev, sest eelmine aasta ei teinud ma eriti midagi, ja see võttis mul ikka päris kaua aega, et kõik valmis teha, sest noh natuke roostes olen ka.

Kolmapäeval oli siis mul töö intervjuu. Oli närvis ja ärevil enne kodus, et Henrik otsustas kaasa tulla. Läksime koos parki ja ma ikka lõpuks läksin ise intervjuule.:)HEnrik ootas kannatlikult pargis, jalutas ringi ning usun, et pabistas kaasa. Aga tööintervjuu läks väga hästi. See kestis natuke üle tunni, aga meil oli tore. Jõime teed ja lihtsalt jutustasime kolmekesi. Närv kadus umbes poole intervjuu pealt! NAd on tõesti väga toredad seal. Ja ette rutates võin täna öelda, et sain selle töökoha:D:D:D:D:D Ma lihtsalt ei saa enam õnnelikum olla! 106 tahtjat, 9 kutsuti intervjuule ja 1 sai koha!:) Ei jõua reedet ära oodata kui saab hakata normaalset tööinimese elu elama!:) Aitäh kõikidele palvete ja pöidlahoidmiste eest.

Peale intervjuud olime nii rõõmsad, sest mulle tundus, et see läks hästi. Ja siis jalutasime metroo peatusesse, ja tee peale jäi meile MOSKVA pood. Läksime sisse ja kujutate ette nad müüvad seal kohukesi ja tatart ja manna ja kõike asju mida meil ka poes on leida. Ainuke vahe, et neil on venemaalt need sisse toodud. Nii kift ja loomulikult ostsime siis kohukesi sealt. Tore, mõõd kui tuleb isu peale saan minna ja osta, ei pea ootama, et keegi Eestist tuleks ja tooks või millal ise eestisse saan.

Muidu ikka terve eelmise nädala kaunistasin kodu, käisin trennis ja valmistasin õhtusööke. Reedel tegin sellise hunniku pannkooke, et oleks võinud kogu maja sööma kutsuda. See arvestamine kahele ei tule veel nii hästi välja.
LAupäeval käisime jälle värskeid juur ja puuvilju ostmas ja pidime sõitma Lyngbysse ( väike linnaosa, mis asub päris ema lähedal) jõuluturule. Sõitsime enne toidupoest läbi, et osta õhtusööki endale. Seal kohtusime selle poe direktoiga, ja loomulikult kutsuti meid kohvile. Viimasel ajal ei saa kuskil toidupoes käija koos Henrikuga, sest meid kutsutakse kohvile või kõigil on mingeid jutte rääkida ja väga väga pikalt:)
Aga siis lõpuks jõudsime ikka Lyngbysse. Seal oli niiiii ilus Jõuluturg vanas vesiveskis. Nii palju ilusaid asju, et HEnrik lubas, et lähme järgmine laupäev tagasi. Pärast seda sõitsime ema juurde teed jooma.
Õhtul läksime Henriku sõbra juurde, kelle poeg on Henriku ristilaps. Nad ostsid kevadel uue maja, ja nüüd neil sai köök valmis ja nad saavad kutsuda külalisi jälle. TA naine on super kokk. Gröönimaalt pärit ja uskumatu mis toite ta valmistab. Sõime alustuseks vaalasuppi:P Palun väga! Väga maitsev oli aga vaal ise ei maitsenud väga hästi.
IStusin kõrvuti ühe mehega Norrast ja me rääkisime ikka kõigest ja väga tore ja naljakas oli. Ta oli väga humoorikas mees. Ja lõpuks tuli välja, et lapsepõlves oli ta Bardi naise Kjersti mängukaaslane. NAd olid naabrid. Saate aru kui väike ikka maailma on?? Uskumatu.
Õhtul mänisime veel wii-d. See on selline interaktiivne telekamäng. VÄGA VÄGA naljakas ja väga tore ajaviide koos sõpradega veeta. SUPER!!!!

Pühapäeval oli mul siis esimene kontsert kopenhaageni Eesti kooriga. Eesti kodul oli esimesel advendil jõululõuna. Isegi jõuluvana tuli ja lapsed said kingitusi. Kokku oli inimesi u 70 kuigi oodati vähemalt 100 inimest. Oli tore näha kõiki neid eestlasi ja rääkida ja tutvuda! Koor esines hästi. HEnrik ja Birte olid ka seal. Birte juba oktoobris küsis, kus meid vaatama saks tulla ja nüüd lõpuks oli ka võimalus.

õhtul läksimegi Birte juurde esimest adventi veetma koos vanaisa ja onuga. Õhtu oli tore ja meeldiv. Sõime pasteeti. See on väga suur traditsioon siin jälle süüa jõuluajal sooja ahjus tehtud pasteeti. Väga maistev oli. JA eriti hea ka salat. Aga vanaisale ei meeldi üldse süüa midagi rohelist. Aga kuna ta tütar ikka natuke sunnib teda siis ta alati võtab kaks kõige pisemat salti lehte. urgitsdeb need taldrikule ja on ülimatl rahul endaga! Seda on alati nii naljakas vaadata kui das ta üritab vastu hakata ja lõoetab kahe väikese salatilehega taldrikult. Aga ärge lootkegi, et ta tomateid ja oliive sööb! Iial!:D:DSamas on ta üks tore ja tark vanapapi, kes ei jõua ära oodata kui meid jälle näeb!

Eile siis sain telefoni kõne sealt lastemängu väljakult kuhu lähen tööle, et nad valisid minu. Oleks te näinud mida ma siin kodus tegin peale seda telefoni kõnet. Tegin sellist happy tantsu!!!!et vähe pole!

Nüüd on esimene detsember ja meil igal juhul jõuluinglid lendavad nii,et vähe ei ole. Ja üritan täna valmis meisterdada oma esimese piparkoogi taina. Loodan, et leian lõpuks ka piparkoogi vormid kuskilt poest. Neid tõesti on väga raske saada siin:DAga ma ei anna alla!

Olge hoitud!
JA uudiseid nagu lastesünnid ja kihlumised ja muud teated on alati teretulnud!:)

Kallistan